Puidu kestandumine Puidu kestandumine toimub, kui sisemised tüve veekanalid sulguvad ja seejärel rakud surevad. See toimub okaspuidul rakumembraani avade sulgemisel ja lehtpuidul mitte enam kasutatud veekanalite sulgumisel ligikaudu 20-40 aasta vanustel rakkudel. Lülipuidulistest puudest räägitakse siis, kui lülipuit on selgelt eristatav (näiteks tamme-, pähkli-, männi-, kirsipuul. Kui värvierinevust näha ei ole, aga madala niiskusetaseme järgi saab järeldada, et südamik on kestandunud, räägitakse küpspuidulistest puudest (näiteks kuuse-, nulu-, pärna-, pirnipuu. Südamik-küpspuupuidu südamiku värvus on astmeline. Selle järel on küpspuit, mis on nagu südamik. Uueks puiduks nimetatakse seda osa tüvest, kus aktiivselt vee- ja toitainetetransport aset leiab. Puude omaduseks on ristlõikel märgatav ühtlane hele värvus. Kasvuperiood Puittaimedel on meie ilmastikutingmustes neli kasvuperioodi :
See toimub okaspuidul rakumembraani avade sulgemisel ja lehtpuidul mitte enam kasutatud veekanalite sulgumisel ligikaudu 20-40 aasta vanustel rakkudel. Selle protsessi käigus kujunevad ained, mis hiljem raku kesta ladestuvad, ning tihti kasvab vastupidavus kõdunemisele. Lülipuidulistest puudest räägitakse siis, kui lülipuit on selgelt eristatav (näiteks tamme-, pähkli-, männi-, kirsipuul, lehisel ning ebatsuugal, ebaakaatsial). Kui värvierinevust näha ei ole, aga madala niiskusetaseme järgi saab järeldada, et südamik on kestandunud, räägitakse küpspuidulistest puudest (näiteks kuuse-, nulu-, pärna-, pirnipuu ning punapöök). Südamik-küpspuupuidu (näiteks saar, jalakas) südamiku värvus on astmeline, millele järgneb küpspuit, mis samuti nagu südamik enam toitainetetranspordis ei osale ja veel üks välimine osa, tihvtpiirkond (juurdekasv). Uueks puiduks nimetatakse seda osa tüvest, kus aktiivselt vee- ja toitainetetransport aset leiab.
Keldrikorruse ruumide põrandad on valatud betoonist. Mõõdistused tehti uuringu prototüüpideks võetud kahes kütmata keldrikorruse ruumides Tallinnas, kus ruume kasutati panipaikadena, tehniliste ruumidena, ja ühes köetava keldrikorruse ruumides, mis oli välja ehitatud olmeruumideks . Keldriseinte niiskussisalduse mõõtmistel kasutati andurit Moist-P nr 0948, mõõtesügavus 0…30 cm. Mõõtmismeetod mõõdab kuni 0…300 mm sügavusel seinapinnas oleva niiskusetaseme. Kuna seina väljakuivamine toimub mõõdetud siseruumi piirkonnas ruumi poole, siis võib eeldada, et seina sisepinna mõõtmistulemused on varuga madalama niiskusetaseme poole. Ruumide 1 (vt. Joonis 2.51) ja 2 (vt. Joonis 2.52) (panipaigana kasutatava kütmata kelder; välisseina temperatuur: 0…-1 °C (kui vesi seinas jäätunud, siis mõõtmismeetod pole rakendatav); õhutemperatuur keldris: 2 °C, RH: 51 %) niiskusesisalduse laotuskaardilt
annaabi.ee 
