VALITSUSE PÕLLUMAJANDUSE POLIITIKA- tortused, laenude võtmise võimalus, müügisoodustused 3. HARITAV MAA- regulaarselt haritavad põllumaad ja mitmeaastased istandikud LOODUSLIK ROHUMAA-heina-ja karjamaad, mida ei harita: niidud, luhad,ka vähetootlikud kõrbekarjamaad või tundrad. 4.Keskkonnaprobleemid ja lahendused: Palavates paikades niisutatakse põlde ja istandusi, neid kastetakse, siis reostub ja väheneb põhjavesi. Teeks istandused või põllud niiskemasse kohta. Kui põld või istandus asub veekogu juures või lähedal, ning väetatakse põldu või istandust, reostub ka vesi. Ei raja veekogu lähedale põlde ega istandusi. 5.LOOMAKASVATUS: Linnud-kanad,kalkunid,pardid jt. Sead Veised-piimakari, lihakari ja tööloomad Lambad- villa-lihalambad TAIMEKASVATUS: Teraviljad-nisu,riis,mais,oder Mugulviljad-kartul, jamss 6.Eestis on hea kliima, ei ole liiga palav ega liiga külm, hea et elame parasvöötmes, meil on
· Äraõitsenud õite kõrvaldamine · Taimede kärpimine · Laiutavate taimede piiramine · Taimede katmine talveks · Igihaljaste taimede kevadine varjutamine Hoolitsetud kiviktaimla on kaunis, laokilejäetu aga erilist silmailu ei paku! Võimaluse korral vali taimed , mis ei levi isekülvi teel ega juurevõsundite abil! LÜHIKE TURBAAIA JA KIVIKTAIMLA VÕRDLUS: Turbaaed ja kiviktaimla on kaks täiesti teineteise vastandit aiaehituses. Kui turbaaed rajatakse pigem varjulisse ja niiskemasse kohta, siis kiviktaimla taimed tahavad just palju päikesevalgust ning head drenaazi. Nad täiendavad üksteist. Ma usun, et kui muid aiaehitusviise ei oleks, saaks inimkond ka nende kahega hakkama. Need, kellel on aianurk varjus, ehitavad turbaaia, kellel päikese käes, see kasutab kiviktaimlat. Mõlemad on ühtmoodi kaunid ja mõlemaga on võimalik mängida, lisades kive, puuroikaid, huvitavaid materjale ja taimi. Kõik on fantaasia ja loovuse küsimus. KASUTATUD KIRJANDUS:
hästi. Vanutamise ja karvastamisega saab soojapidavust veelgi suurendada. Kiudu tunginud veearu kondenseerub korteksis ja annab vabaks kondensatsioonisoojuse (kuni 2°C). Kuiva villa sattumisel niiskesse keskkonda eraldub/kiirgab vill soojust. On kindlaks tehtud, et 1 kg villa eraldab ligikaudu 160 kJ energiat, kui seda viia 40% suhtelise niiskusega keskkonnast 70%-lisse suhtelise niiskusega keskkonda. See tähendab, et villane riideese kiirgab soojust, kui liigume kuivemast keskkonnast (tuba) niiskemasse (sügisõhtu). Mustust ja lõhna võtab vill külge väga vähe. Kahjuks kaldub vill ebasihtotstarbelisel kasutamisel vildistuma. Et vältida vildistumist, on võimalik villa spetsiaalselt töödeldes muuta isegi masinaga pestavaks Vill omab tuntavat staatilist elektrilaengut, kui suhteline õhuniiskus on alla 60- 70%. Mikroskoobi all lambavillakiude uurides on näha selles kolme kihti.Epidermis ehk soomusosas, piklikest rakkudest koosnev kiukiht ja õhuga täidetud rakkudest säsi-
annaabi.ee 
