Pärast seda kirjutas ka doktor sinna alla ja saatis rektori jutule. Kuid Hans sai aru, et doktor oli tahtnud temaga ainult nalja teha, sest soovituskirjas seisis : anda kirjatoojale tubli nahatäis häbematuse eest tulla jutuga, nagu oleks tal küllalt teadmisi, et osa võtta kõrge kooli õpetusest. Sellegi poolest võttis Hans selle tee ette. Rektor oli tõsine mees , pikka kasvu ja kullininaga. Kuid ütles, et kui Hans grammatika eksami ära teeb, on tal võimalus asuda õppima. Niisi võttis Hans Jan Husi (rektori nimi) enda teejuhiks tarkuse allikate juurde. VI Rektor oli Hansu õpetajaks määranud Peter Kosteleci, kellega nad harjutasid grammatika eksamiks ladina keelt. Ühel päeval tuli habet ajama üks üliõpilane, kes oli küllaltki palju joonud ja seetõttu ka lobises palju. Ta kurtis, et tal pole raha. Ta palus Johanneselt, et too läheks juutide juurde ja laenaks pandiks vastu raha. Pandiks oleks olnud tema uus ülikond
A vastuvõetud Milano ediktiga, millega legaliseeris ristiusku ning muutis selle ,,ülemaailmseks religiooniks" ning 330. A. viis pealinna Ravennast üle Konstantinoopoli. 395. a. Jagas Theodosius Suur oma poegade vahel Impeeriumi Lääne osaks, kus valitse Nikeiuse sümbol ning ladina kultuur ning Ida osaks, kus valitses kreeke kultuur nind Ariani ususümbol. Taolise sammuga, tunnistas Theodosius oma võimetust lahendada proobleemid, mis tekisid nende kahe regiooni usuerinevuste tõttu. Niisi jaguneski maailm Ladina põhiseks(Tänapäva lääne katolikud riigid) ning Hellenismipõhiseks (tänapäva ida õigeusklikud riigid). Varane Bütsants: Rooma pärandus Jõudnud nüüd jagunemise hetkeni tasub heita pilgu riigi demograafilistele, religioostsetele ning sõjanduslikele oludele Võim ja haldusjaotus Riigi haldusjaotusena ning riigiaparaadina funktioneeris Ida-Roomas Diocletianuse süsteem ning riigi ametlikuks keeleks oli ladina keel
annaabi.ee 
