Kui rahvalaul müüdavast armust kõneleb siis on see enamasti ikka kuidagi mõisaga ühenduses. J. Chr. Petri jutustuse järgi: „Armuline härra ei häbene sugugi kena talutüdrukut oma voodiseltsiliseks võtta ja tihti ähvardusega ja karistusega sundida, kui tüdruk vabatahtlikult nõus ei ole. Üks mõisahärra ütles oma mõisavalitsejale, kes talle üles tunnistas, et ta talutüdruku raskejalgseks on teinud ja teda mitte ära ei taha võtta: „oh, minule on see niisamma hea, kui oleksin peldikus käinud. See ei tähenda midagi. Ma lasen tüdrukule lehma anda ja ähvardan talle 30 paari vitsu anda, kui ta midagi kõneleb. Küll ma juba poisi leian, kes ta ära peab võtma. Need on tühjad asjad.“ Teo-orjuse ajal võttis see pisut teise kuju. Nägusamad tüdrukud kutsuti mõisa teenijaks ja said herrale sohinaisteks. Kes herra nõudmistele vastu pani, selle vanemad aeti talust välja. Jäi tüdruk
· Mitmesugused on-köitmega seotud võrdusstruktuurid (sh. nn. XYZ-struktuurid, nagu Habe on mehe au jts.): Leib on peremees; Suu on südane mõõt; Tamm on talupoja raud; Mets vaese mehe kasukas; Julge pealehakkamine on pool võitu; Rahaahnus on kõige kurja juur; Heateo palk on kuri malk; Üks koer teise vader · Mitmesugused on nagu-köitmega seotud võrdlusstruktuurid: Siga on nagu saks; Kevadine lumi on kui kord sõnnikut põllule; Vaese elu on kui tuli toores puus; Kolm korda kolida on niisamma hää ku üks kord põleda; Naestega vaidlemine on kui vasikaga võidu jooksmine · Süntaktiliselt ebamäärased ja-, või-, ehk-köitmega või täiselliptilised võrdused: Vana tee -- vana sõber; Kevadine päev -- sügisene nädal; Poisslaps -- täkutsälg; Vihma vili ja põua sõkal Lapse nahk ja koera nahk; Joobnu jutt ehk lapse laul · Predikaadiga ...(need) on üks ~ on ühesugused ~ sama võrdused: Lapse külm ja koera nälg on
annaabi.ee 
