vaatamas. Juhan käis ka neil külas. Vahel jäi aeg hiliseks, lapsed olid juba põhku pugenud, siis tekkis korraga võigas vaikus mõlema vahel, kuni külaline küsis: "Kas pean nüid koju minema?" Ning perenaine kostis: "Jah, nüid pead koju minema." Neljateistkümnes peatükk: Kremer oli Tõnu oleku pärast mures ja mõtles karja suurendada, et Tõnu sissetulekud oleks suuremad. Kui Prillup kais raha ära toomas ütles ta Kremerile: "Ärra võiksid nüid niisamati leppida." "Kudas niisamati?" "I l m a temata." Kuid Kremer polnud nõus. Viieteistkümnes peatükk: Et Kremeri-härra Prillupi halvast ärikäigust ei teadnud, siis tuli talle ootamata, et piimamees mihklikuu esimesel arvet pidi võlgu jääma, lubades seda tulevasel korral tagajärel maksta. Kremer mõmises ainult "hea küll", sest muud ei tulnud talle üllatuse pärast meelde. Ta ei lausunud
abikaasa hiljem katkule ohvriks langenud. Nende alaealine poeg Roby jäenud ühe vana teenri, väljavahi Bengt Wendorfi kasvatada. Kuidas poeg isale kingitud maatükist ja isast ehitatud mõisast ilma jäi, sellest ei lausu vanajutt midagi. Võibolla, et Rootsi valitsus need reduktsioni ajal tagasi võttis. Ohvitseri abikaasa nime pääle nimetatud "Dravida" mõisa hoone on praegu Sinalepa karjamõisana alles, niisamati ka selle põllud ja mets, milledest esimene "Kelemithi põldude" ja teine "Dravida sõeru" nime kannab, kuna karjarand, mida isa oma poja nime järele "Robi rannaks" nimetanud, praegu Mäemõisa käes on. Ka Pendi (Bengti) koht, kus väikese Roby kasvataja Bengt Wendorf elas, on praegu veel alles ja sai Mäemõisa küljest hiljuti äramüüdud Lillevälja (Tuuru) mõisa külge antud. Kui vanajutt õige on, siis on Ridalas elutsevad Kelemithi, Knuti (Nuudi) ja Wendorfi sugukonnad
annaabi.ee 
