Teistel on olnud ehk raske lapsepõlv ja vaesed vanemad kuid üritavad end parema järje peale viia aga edutult. Minule ema poolt antud õpetuste kohaselt pean vaeva nägema kõigega ja pole kedagi teist, kes mind toetaks. Ma teen kõike enda jaoks ja enda pärast. Maailmas oli ka üks inimene Dostojevski, kes avaldas oma mõtte, et tal on eluaeg olnud raha puudus. See võib tõesti nii olla, kui elatakse valesti ja ei osata kuidagi oma elus vaeva näha. Kasvõi niipaljugi vaeva näha, et elu vähekegi lihtsamaks muutuks meie endi jaoks. Dostojevski mõttest tuli ka välja see, et ta ei osanudki elada õieti. Ta oli harjunud alati raha ette saama, enne kui endal töö valmis. See ei ole ju õige, sest alati ei pruugi töö valmis saadagi. Sellepärast võib-olla ei saanudki ta kunagi niipalju raha kätte, et korralikult kuu lõpuni ära elatada ennast. Temal võis küll olla raske lapsepõlv aga sellest tuleks õppida ja
Perifeerses alas tõusevad esile kaks omapärast ainerühma. · Kalendaarsed vanasõnad e. nn. poeetiline rahvakalender. Nagu muud vanasõnad, on needki üksused mingite seaduspärasuste vormistused, sisaldavad mõtte- ja kõlakujundeid (eriti alliteratsiooni), mistõttu neid võib lugeda vanasõnade eriliigiks. Tuntumad neist on järgmised: Kui tõnisepäeval (17. I) ~ küünlapäeval (2. II) ~ seitsmevennapäeval (10. VII) on niipaljugi sajuvahet ~ päikest, et mees jõuab hobuse selga hüpata, siis tuleb kuiv suvi ~ jõuab ikka heina ära teha ~ ...; Kui seitsmevennapäeval sajab, sajab veel seitse nädalat; Kui küünlapäeval (2. II) saab härg räästa alt juua (st. on sula), siis maarjapäeval (25. III) ei saa kukkki (st. on külm); Mart (10. XI) matab, Kadri (25. XI) katab, Andres (30. XI) harutab, Nigul (6. XII) needib... 12
annaabi.ee 
