kelle vaimsed omadu-sed on samasugusel tasemel, kui neil endil. Ainult sel juhul võib igaüks neist härradest lubada endale odavat rõõmu aeg-ajalt näidata, et ka tema pole papist poiss. Ja mis peamine, siis on igaühel neist õigus mõelda: kui meid võib juhtida iga-sugune "iks", miks siis mitte ka iga "igrek", mille poolest on siis Stepan halvem Ivanist? Selline demokraatlik traditsioon vastab meie päevade häbistavaimale ilmingule ja nimelt: meie suure arvu niinimeta-tud "juhtide" meeletule argusele. Tõepoolest, milline õnn on nende inimeste jaoks võimalus peituda kõikide tõsiste otsuste lahendamisel niinimetatud enamuse selja taha. Tõepoolest, vaadake sellist poliitilist vargapoissi, kuidas ta palehigis "töötab", et igal eraldi juhul enamus kuidagi kokku kraapida ja saada võimalus igal hetkel pääseda ükskõik millisest vastutusest. Just see asjaolu tõukab iga, end vähegi austava poliitiku ja üldse mehise inimese, sellisest
annab paaritu arvu. Järelikult ka on paarisarv ja võime kirjutada kujul . Seega võime kirjutada kui . Asendades selle esialgsesse valemisse saame . Jagades kahega läbi, jääb alles . Nüüd on aga vasem pool paaris ning seega peab ka jaguma kahega. See on aga vastuolus meie eeldusega, et oli taandatud murd. Seega ei saa kuidagi olla rat- sionaalarv, sest muidu jõuame loogilise vastuoluni. Seega on ta hoopis niinimeta- tud irratsionaalarv! Irratsionaalarvud Oh seda häda, kui Antiik-Kreekas sellele riukale jälile saadi. Nende jaoks olid pro- portsioonid ehk täisarvude suhted looduse üheks aluseks ning nii ei tahtnud nad sugugi leppida sellega, et leidub geomeetrilisi objekte, mille pikkust ei õnnestugi 87 proportsioonide ehk täisarvude suhete abil kirjeldada
annaabi.ee 
