suur juurestik vajab eluspüsimiseks suurt fotosüntee- sõnade sisu. sivat pinda (rohelisi lehti/okkaid). Pöörates liivakella • Puukoor kaitseb puud välismõjude eest. Koo- ümber, võime järeldada, et rohelise võra mahu vähe- re väliskihti nimetatakse korbaks ning sisekihti nemine viib taandarengule juured ning vähenenud niineks. Niines paiknevaid sooni mööda lasku- või haiged juured ei suuda varustada vee ning mine- vad lehtedes sünteesitud toitained koos veega raalainetega võra, sellesse ilmub järk-järgult üha enam allapoole (tarbimis- ja säilituskohtadesse), kuni kuivi oksi. Seegi protsess kordab ennast kasvavas ma- juurteni välja. hus. Võra mahu vähenemist põhjustavad liiga tugev ja • Kambium ehk mähk paikneb koore ja puidu
sest kasekoor oli taastunud. Vanadelt mahalangenud kaskedelt korjatud tohust aeti tökatit. Seda valmistati enamasti kummulipööratud paja sees, mille peale tehti tuli. Tökatit kasutati umbes samamoodi nagu tõrva immutusvahendina, määrdeainena ja ravimina. Tökat oli tõrvast vedelam ja seda loeti ka tõrvast hinnalisemaks. Kasetohust isegi paremaks, kuid haruldasemaks punumismaterjaliks oli pärna koor ehk niin. Teatavasti nimetatakse niineks koore alumist, kõige paindlikumat kihti. Ka teiste puude koortel on olemas niinekiht. Kuid pärnal on niinekiud kõige pikemad. Seepärast on pärnaniin kõigist puude niintest olnud läbi aegade hinnatuim materjal ja pärnapuugi kannab ainsana Eesti puude seas paiguti nime niinepuu. Arheoloogilised leiud on osutanud, et juba kiviajal oli pärna niin tähtsaimaks materjaliks mõrdade, köite ja mitmesuguste muude punutud esemete valmistamiseks.
annaabi.ee 
