vool. Ksüleem (juhtkimbu puiduosa) – surnud, torujad, – trahheed (pikemad) ja trahheiidid (lühemad, tippudest ahenenud). Mööda puiduosa liigub anorgaaniline aine ülespoole (apoplastiline transport) – tõusev vool. Tugikoed. Kollenhüüm – noortel/üheaastastel taimedel, paksenenud seintega rakud. Rakud on elusad, kasvamisvõimelised, puitumata. Sklerenhüüm, jaguneb niinekiududeks, puidukiududeks ja kivisrakkudeks. Niinekiud – pole puitunud, on elus, toestavad sõeltorusid ja saaterakke. Puidukiud – otstest teritunud, puitunud kestadega, surnud, ühtlaselt paksenenud rakud Kivisrakud – nt kirsikivi kest, pirni südamik Erituskoed. Toodavad vedelaid või tahkeid aineid, mille ülesandeks on üldiselt kaitse. Piimanäärmed, nt võilillel Nektaariumid (ligimeelitamiseks) Näärmekarvad 7
liikidel läbi imbunud parkainetega, mis muudab puidu tumedamaks, kõvemaks ja lagunemisele vastupidavamaks. Paljudel kaheidulehelistel muutuvad esifloeemi rakud talitluse lõppemisel niinekiududeks. Esikoor ja epiderm võivad eksisteerida veel aastaid, juhul kui nende rakud jagunevad vajalikul määral. Teiskoor sisaldab samu rakutüüpe, mis primaarne niineosagi, kuid niinekiud ja sõeltorud asetsevad siin
vaid 0,1-0,2 mm. Leidub kaheidulehelisi taimi, kelle kesksilindri perifeerses osas esineb niinekiudusid, mis ei kuulu floeemi koostisse, vaid asuvad sellest väljaspool. Kui neid on vaja eristada floeemsetest niinekiududest, võib neid nimetada peritsüklilisteks niinekiududeks, kuna need kujunevad peritsükli funktsioneerides. Üksikutel liikidel, näiteks perekonnas lina (Linum), jäävad niinekiudude kestad puitumata. Esineb ka pisut puitunud (kanep -- Cannabis) või täiesti puitunud (pärn -- Tilia) niinekiude. 3. Puidukiud (libriformikiud, joonis: G, H) asuvad harilikult
annaabi.ee 
