4Ag+2H2S+O2>2AgS+2H2O 2Cu+O2>2CuO Tekib kaitsev kiht, ei korrodeeru edasi, protsess jääb seisma: 2Cu+O2+CO2+H2O (õhus rohkem niiskust, süsihappegaasi jne)>Cu2(OH)2CO3 (paatina) 4Al+3O2>2Al2O3 Korrosioon ei lõppe: 4Fe+3O2>2Fe2O3 Korrosiooni liigid 1. keemiline korrosioon kõrgem temp, mitteelektrolüüdi lahus 2. elektrokeemiline korrosioon tavaline temp, niikus (elektrolüüdi lahuse olemasolu) a) happeline keskkond (pH u 4) () A: Fe 2e() > Fe(2+) anoodiline oksüdeerumine (+) K: 2H(+) + 2e() > H2 katoodiline redutseerumine Fe+2H>Fe(2+) +H2 b) neutraalne keskkond A: Fe 2e() > Fe(2+) K: O2 + 2H2O + 4e() > 4OH() 4Fe+3O2+2H2O > Fe2O3 x 2nH2O 6. Korrosiooni eest kaitsmine (lk 4648) Fe 2e() > Fe(2+)
Kui seda väljendada protsentides absoluutselt kuivapuidu massi kohta, saame absoluutse niiskuse sisalduse, kui niiske puidu massist, siis on tegemist suhtelise e. Relatiivse niiskusega. W abs = A B / B * 100 W suht = A B / A * 100 A niiske puidu mass. B absol. Kuivapuidu mass. (kuivakaalu meetod) on olemas ka niiskusmõõtja. Niiskuse liigid puidus: (eesli sild) * Vaba niiskus (vesi) e kapillaarne niiskus. (mustad kastid, vesi telekas) * Seotud niiskus (vesi) e hügroskoopne niikus. (mustad kastid, telekast midagi ei tule). * keemiliselt seotud vesi. (lihtsad kastid, ilma millegita, nagu tv) Vaba niiskuse puhul juurde juhtimisel üle küllastusastme koguneb vesi luumenisse, soontesse ning õõnsustesse. Küllastuspunkt ehk küllastustäpp. Puidu rakusein suudab endasse imeda vett ainult teatud piirni, kuni ta niiskusest küllastub. Küllastuspunkt saabub pea kõikide puuliikidel ~30% niiskussisaldusel. Küllastuspunktis on rakuseinad niiskusest küllastunud
reedavad, et katuse kaudu lekib majast soojust. Halvasti soojusttud lae kaudu pääseb soe ruumiõhk pööningule ja sulatab katusel olevat lund. Räästas, rennid ja vihmaveetorud on külmad ja sulavesi jäätub. Halvasti isoleeritud katus või selle osa tuleb hoida lumest puhas. Lund tuleb rookida ettevaatlikult, sest külmaaga on katuse kattematerjal väga habras. UDUNE AKEN Kui õhk puutub kokku külma aknaklaasiga, sisi see jahtub. Jahtudes õhu suhteline niikus suureneb ja hakkab lähenema kastepunktile. Teatud temperatuuri juures on õhk niiskusega küllastunud ja ülejäänud muutub veetilkadeks ehk kondenseerub, aknaklaasile tekib udu. Udu tekib aknale kergemini külma ilmaga, kui sise- ja välisõhu temp. on suurem. VENTILATSIOON JA SOOJUSTAMINE Ventilatsiooni ülesandeks on tuua ruumidesse puhas õhk ja viia välja niiskust ning saastunud õhk. Aegade jooksul on ventileerimiseks kasutatud mitmei mooduseid
Kui teemist on oruga , siis tekivad tõusvad õhuvoolud oru keskel kus on soojem ja võib tekkida õhtune pilv oru keskele. Föön- on mägedest alla puhuv soe ja kuiv tuul. Toimub kahe värgi tõttu . Õhk tõustes jahtub kuivadiabeetiliselt umbes 1 kraadi iga 100m kohta . Teiseks , kui õhk on ületanud kondensatsiooninivoo hakkab eralduma varem aurustumisele kulunud soojus ja edaspidi Tegijapoiss 2010 tõuseb õhk märgadiabaatiliselt , 0.5 kraadi iga 100m kohta. Niikus langeb pilvest välja ühesõnaga . Föön tekib piisavalt kõrge mäe tõttu 2.5-3km . Piisavalt kõrge mäe korral võib sadada ühe küljes ohtralt vihma niiskuse kadumise tõttu . Kui niiskus ei kao siis harilikult sajavad nad mäe tipus alla või lihtsalt hajuvad. Üle mäe jõudes on pilved väheseniiskusega ja hakkavad laskuma . Nad laskuvad väga kiirelt võrreldes teisel küljel üles tulemise kiirusega ja õhusoojenemine toimub seega väga kiirelt ( 1 kraad 100m kohta)
annaabi.ee 
