reostused jm. · Pudelikaelaefekt - algsest, oma kindla geenifondiga, populatsioonist jäävad alles mõned üksikud isendid. Looduslik valik · Seisneb organismide ebavõrdses ellujäämises ja paljunemises, mis tuleneb nende geneetilistest ja elutingimuste iseärasustest. · Ellujäämist ja paljunemist piiravad: · liigikaaslased (konkurents) · teiste liikide isendid (konkurents, toitumine) · eluta looduse tegurid (ebasoodne temperatuur, niiksus, soolsus, valgus, üleujutus, maavärin, vulkaanipurse, haiguste levik vms) · Vormid: · Stabiliseeriv valik - keskkonnatingimused on üsna püsivad · Kõrvaldatakse erandid · Keskmiste tunnustega organismide eelispaljunemine · Mõningad väga pikka aega muutumatutena püsinud organisme on hakatud nimetama "elavateks fossiilideks" - nt. hõlmikpuu ja latimeeria (kala) · Suunav valik - elutingimuste kindlasuunaline muutumine, asumine uude keskkonda
Peale magistritöö kaitsmist jõuti palkmaja nurgatappide osas suuremale selgusele. Vastavalt lõputöös püstitatud eemärkidele projekteeriti ja ehitati katsemaja mõõtmetega 3,9 x 5,5 m. Katsemaja valmis OÜ Hobbiton Home tootmishallis Räpinas ja see paigaldati Tartus Kreutzwaldi 5 nn Metsamaja krundile 2012. a jaanuaris. Hoone demonteeriti pärast katsete lõppu 2013. aasta suvel. Palkseina ehituseks kasutati mändi, materjal oli eelkuivatatud. Ehitamise ajal oli palkide keskmine niiksus 21,6 %. Tappidesse paigaldati peale linavildi 20 mm ja 150 mm laiune spetsiaalselt palkamajade jaoks välja töötatud isepaisuv tihend firmalt Emseal, mida OÜ Hobbiton tarnib Kandast. Seinte paigaldamise käigus pandi varnade vahele soojustuseks linavildiriba mõõtmetega 8x150 mm. Katusekatteks valiti mättad, et tagada väikese hoone seintele tavapärase suurusega palkhoone katuse raskus. Katsemaja ehitusel kasutati nelja erinevat nurgalahendust: postnurk, järsknurk, Norra tapp,
Küllastunud auru rõhuks nim. maksimaalset võimalikku aurustuva aine rõhku, mis vastab küllastunud aurule. Keemine Keemine on aurumise erijuht, mille korral saab vedeliku küllastunud auru rõhk võrdseks välisõhu rõhuga. Sel juhul tekivad vedelikus aurumullid, mis on täidetud küllastunud auruga. Keemisele vastba kindel temp. keemistemperatuur. Vedeliku keemisel ei muutu temperatuur. Keemiseks nim. vedeliku aurustumist keemistempertauuril. Õhuniiskus Absoluutne niiksus näitab veeauru massi õhu ruumalaühikus(1g/m3). Relatiivne ehk suhteline niiskus: Srel= (pt ptk) 100% (pt-õhus oleva veeauru rõhk, ptk-küllastunud veearuru rõhk.) Relatiivset niiskust saab väljandada ka absoluutse niiskuse kaudu: Srel= (pt ptk) 100% (pt- absoluutne niiskus antud temperatuuril, ptk-küllastunud veearurule vastav vastav absoluutne niiskus samal temperatuuril.) Õhuniiskuse määramiseks kasutatakse asjaolu, et vedeliku aurumisel lahkuvad vedelikust