katavadainult selliseidvaldkondi,mille jiirgi turul on ndudlus
3. on iilimuslikud rahvuslikestandarditesuhtes(vastuolukorral kuulub
rakendamiseleISO standard)
Mida tiihendabtciostusornandi territoriaalsus?
1. tcicistusomand kehtib ainult sellesriigis, kus ta on registreeritud
2. td
j6ujooni, seda tugevam selles piirkonnas magnetvAlja m6ju on). Magnetpoolust ei saa kujutada punktina, see on alati ulatuslikum piirkond. PoIe olemas uksikuid magnetpoolusi, magneetvilja allikas on alati dipooli kujuga. Magneti poolilamisel tekib kaks uut magnetit, rnillel kummalgi on kaks poolust. MagnetpooLuste vaheline ala on neutraalne. g lru-l-s-l Magnetviil ja j6ujoonte kokkuleppelist suunda niiitab magnetvtil jas orienteerunud magrnetn6ela p6hjapoolus. Seega on j6ujoonte suund magneti p6hj apooluselt l6unapoolusele . 5 H.siN ---l ^l Magneti.liee vastastilcmFju seadun: Erinimelised pooJ-used t6mbuvad, samanimelised t6ukuvad. Magnetilise t6rnbe- ja t6ukej6u suurus (F) on
Niiivtiheduse ehk terade tiheduse miiiiramisel elimineeritakse puistematerjalide vahele jaivate ttihikute ruumala. N[ivtihedus ei arvesta kivimi terade sees olevate ttihikute mahtu. Antud 3. katses saadi liiva naifiiheduseks 2650 kg/n Liiva keskmiseks niiivtiheduseks v6ib lugeda 2600 kglnf, antud tulemus on sellele ligiliihedane, seega antud liiv sobib betoonisegu koostisesse Liiva tiihiklikkus niiitab protsentides materjali vahele jdilvate tiihikute ruumala. Tiihiklikkus suurte terade vahel taitub viiikeste teradega, samas ei tohi neid olla iilearu palju, kuna selle arvel tsemendi kulu suureneb, sest viiikestel teradel on pinda rohkem, mida tsement peab iimbritsema. Liiva ttihiklikkuseks saadi 40,4oA. Soovitatav liiva ttihiklikkus j?iab piirkonda 40 - 42%. Seega antud liiv sobib kasutamiseks betooni tiiitematerjalina. Kruusaterade (4...8 mm) hulk liivas antud katses on 2,2 %
liigub tema vastav vaade ringjoonel, mille p6drdeteljeniviiva langusjoonev6i nivoosirge keskpunktikson p66rlemisteljepunktkujutis, loigu abil nii, nagu niha joonisel3.5. Kui teine vaade aga liigub paralleelselt x-teljega p66ramiseletulevaid punkte on palju, siis (s.o.J-sidejoontega). kasutatakse p66rendite miirkimiseks neid punkte ldbivaid nivoosirgeid.Nivoosirgete Joonis3.4 niiitab sellistp66ramistl6igu AB p66rendidaga leitaksejdlgpunktidekaudu, toelisepikkusesaamiseks.P66rlemisteljeks on rakendades joonte paralleelsust.Joonisel3.6 valitud punkti A ldbiv p6hiekraaninormaal (t'= A'; t" = A"; t" I x). L6iku p66ratakse horisontaalide abil tuletatud punktide p6orendeidp6hiekraanilvoib sama edukalt
annaabi.ee 
