luuotsad on üksteise sisse surutud. Sellised vigastused esinevad tavaliselt randme-, õla-, hüppeliigestes või puusaliigestes. Tavaliselt võib neid õrnalt käsitleda ilma vigastust süvendamata. Ebastabiilse luumurru korral liiguvad murdunud luu otsad kergesti õigest asendist välja. Selle tulemusena tekib oht, et need võivad vigastada veresooni, närve ja elundeid. Ebastabiilsed murrud tekivad siis, kui luu on täiesti katki või ligamendid on rebenenud. Niiguseid vigastusi tuleb käsitleda väga ettevaatlikult edasise kahjustuse vältimiseks. Kuidas tekib vigastus? Luu murdumiseks on tavaliselt vaja märkimisväärset jõudu, kui luu ei ole kahjustatud või vana. Kuid alles kasvavad luud on nõtked ja võivad lõheneda, painduda või mõraneda. Luumurde võivad põhjustada nii otsesed kui ka kaudsed jõud. Luu võib murduda kohas, kuhu 5
luuotsad on üksteise sisse surutud. Sellised vigastused esinevad tavaliselt randme-, õla-, hüppeliigestes või puusaliigestes. Tavaliselt võib neid õrnalt käsitleda ilma vigastust süvendamata. Ebastabiilse luumurru korral liiguvad murdunud luu otsad kergesti õigest asendist välja. Selle tulemusena tekib oht, et need võivad vigastada veresooni, närve ja elundeid. Ebastabiilsed murrud tekivad siis, kui luu on täiesti katki või ligamendid on rebenenud. Niiguseid vigastusi tuleb käsitleda väga ettevaatlikult edasise kahjustuse vältimiseks (Esmaabi käsiraamat 2004: 150). Kuidas tekib vigastus? Luu murdumiseks on tavaliselt vaja märkimisväärset jõudu, kui luu ei ole kahjustatud või vana. Kuid alles kasvavad luud on nõtked ja võivad lõheneda, painduda või mõraneda. Luumurde võivad põhjustada nii otsesed kui ka kaudsed jõud. Luu võib murduda kohas, kuhu on antud tugev löök näiteks autolt löögi saamisel (otsene jõud)