intressitundlike kohustuste summa vahel. Vastavalt gAp kontseptsioonile on intressitundlikud ujuva intressimaaraga aktivad ja passivad. Mida suurem on absoluutne gAp, seda suurem on krediidiasutuse avatus intressimaarariskile ja seda suurem on turuintressimaara muutuse moju puhtale intressitulule. Seos gAp-i, turuintressimaara ja puhta intressitulu vahel on toodud valemis 3.30. (3.30) Δ NIIexp = GAP . Δ iexp kus Δ NIIexp – puhta intressitulu oodatav muutus, GAP – vahe intressitundlike aktivate ja passivate vahel, Δ iexp – turuintressimaara oodatav muutus. 42. Panga portfelli intressiriskipositsiooni immuniseerimine GAP mudeli alusel. gAp mudeli abil voib puhast intressitulu luhiajaliselt sta bi liseerida voi suurendada, muutes bilansis int res si tundlike varade ja/voi kohustuste osakaalu. puhta intressitulu stabiliseerimiseks peab intressipositsiooni sulgema ehk viima gAp
28. Avatud intressiriskipositsioon GAP mudeli alusel. GAP on vahe intressitundlike varade ja intressitundlike kohustuste summa vahel. Vastavalt GAP kontseptsioonile on intressitundlikud ujuva intressimääraga aktivad ja passivad. Mida suurem on abso-luutne GAP, seda suurem on krediidiasutuse avatus intressimäära-riskile ja seda suurem on turuintressimäära muutuse mõju puhtale intressitulule. Seos GAP-i, turuintressimäära ja puhta intressitulu vahel on toodud valemis: ∆ NIIexp = GAP × ∆ iex 29. Panga portfelli intressiriskipositsiooni immuniseerimine GAP mudeli alusel. GAP mudeli abil võib puhast intressitulu lühiajaliselt stabi liseerida või suurendada, muutes bilansis intressi tundlike varade ja/või kohus-tuste osakaalu. puhta intressitulu stabiliseerimiseks peab intressi-positsiooni sulgema ehk viima gAp nullini, sest siis on koguportfell immuniseeritud ja puhas intressitulu ei reageeri turuintressimäära muutustele. 30