a 16,2%, nüüd kaugseire andmeil 46%. Lisaks metsastuvad söödid ja karjamaad. 20. sajandil rajati väikestele ja raskesti haritavatele põldudele rohkesti männiistandusi (EE, 2011). Kõrgustikule on rajatud väikesed põllumajandusmaad (43%), mis vahelduvad järskude nõlvadega. Nende nõlvade vahele nõgudes paiknevad metsatukad ja rohusood, mis muudavad maastikupildi eriti kirevaks (EE, 2011). Viimase aastakümnega on muutunud kõrgustiku põllumajandusmaade kasutustihedus ning niidulapid kattuvad kiiresti võsaga (Kalda jt, 2015). Enim haritavaid põlde on põhjaosas Kambja, idaosas Valgjärve-Kanepi-Osula ja lõunaosas Sangaste-Urvaste ümbruses. Otepää kõrgustikust on 18,4% kaitstavad alad (Arold 2005: 196). Allikas: Vikipeedia. Otepää kõrgustik, 2014. 9 6. VETEVÕRK Otepää kõrgustikus on väga palju järvi – ligemale 150. Kuid enamik nendest on väikesed
Imetajad kasutavad toiduotsingul, varjumiseks, liikumiseks. Rändrahnud, kiviaiad, müürid, kivikuhjatised Samblad, samblikud, harvem soontaimed kasutavad kasvusubstraadina. Putukad ja pisiimetajad kasutavad pragusid elupaigana, varjepaigana, toitumisel. Kahepaiksed ja roomajad kasutavad pragusid varjumiseks ja ka toitumiseks (putukad). Linnud otsivad toitu, harvem pesitsevad. Kiviaiad koos ümbritseva elupaigatüübiga võivad olla rändekoridoriks. Niidulapid, põllu- ja teepeenrad Niidud on olulised õitsvatele taimeliikidele sellega seostub tolmeldajate mitmekesisus, mis võib hästi mõjuda ka põldude kultuurtaimedele. Taimeliigid ise kui ümberringi on põllud või metsad, siis kaitseb niiduliike. Intensiivselt majandatavate põldude ääres on põllupeenrad "umbrohtude" refuugiumiks. Väikeveekogud ja märgalad Kahepaiksete paljunemiskohad. Mitmete putukaliikide (tolmeldajad või röövtoidulised putukad) paljunemiskohad.
annaabi.ee 
