Üleskergitatud kulu kuivab ja laguneb kiiremini. Karjamaid rullitakse pinna tasandamiseks, eriti vajalik turvasmuldadel, kus talvel esineb külmakergitusi(mullas olev vesi paisub ja tõstab pinna kõrgemale), see võib rebida taimejuured katki. Kevadel kui muld sulab, siis juured jäävad välja. Rullimisega vajutatakse üleskergitatud taimed mulda tagasi. Mineraalmullal on rullimine vähemvajalik, küll aga surub see väikesed kivid pinnasesse, soodustab niidukite töötingimusi. Karajmaade kasutamist võib raskendada ka loomade haigestumine, mistõttu karjamaa muutub haiguskoldeks. Pisikutega saastumine on väheoluline juhul, kui peetakse kinni karjatamise vaheaegadest. Enamik haigustekitajaid hukkub suvises päikesepaistes. Esimestel päevadel haigustekitajad ei ole ohtlikud. Umbrohutõrje Rohumaal esineb liike, mida meie ei külva. 1) Loomade tervist või toodangut kahjustavad 2) Halva söödavusega 3) Madalasaagilised ja suurte saagikadudega
kasvupinnast. Küll aga on olemas teatud tüüpi haljasalade rajamiseks või teatud kindlate taimede kasvatamiseks sobivad või sobimatud kasvupinnased. Nii näiteks puudub vajadus haljasalapuude kasvupinnasest 3 … 5 cm läbimõõduga kivide eraldamiseks, kuna need ei takista puujuurte levikut ja isegi parandavad pinnase veeläbilaskevõimet ja soojusrežiimi. Samas aga ei ole sellised kivid lubatud murualade rajamisel (vähemalt murualade kasvupinnase pindmises kihis), kuna need rikuksid niidukite lõiketeri. Seega võib öelda, et kõige üldisemalt iseloomustab kasvupinnase kvaliteeti tema vastavus oma kasutusotstarbele, teisisõnu funktsionaalsus. Kasvupinnase kvaliteeti halvendab soovimatute lisandite, nagu näiteks plastid, klaas, metallid jms, sisaldus üle 0,5 kaaluprotsendi (samas ei kujuta need mõõdukates kogustes endast probleemi näiteks teemaade modelleerimisel ja haljastamisel);