Lumemarjal moodustuvad need sama aasta kasvudel. Parim aeg hariliku lumimarja lõikamiseks on kevadel enne pungade õitsema puhkemist. Lõikekohti määritakse pärast lõikust aiavahaga (Seemnemaailm 2012). Hariliku lumimarja hooldus isekülvil või levimisel Lumimarjast on raske lahti saada kui ta kord levima hakkab. Ainuke viis on uus võrse lihtsalt välja juurida. Lumimarjal on pindmine juurestik ning selle vigastamine soodustab hoopis juurekasvu. Samuti niidukiga põõsaluse puhastamine uutest võrsetest muudab lõpuks jämenenud tüükad paljunemisvõimeliseks. Seega ainuke viis põõsa iselevimisel sellest täielikult lahti saada on ikkagi välja juurimine (Linna, K. 2011). Elujõulisuse suurendamine Lumimimari on väga vastupidav ja külmakindel. Harilik lumimari talub varju ja kasvab ka hästi kehvemal mullal, kuid eelistab pigem lubjarikast mulda. Talvel võib taim küll mõningatel aastatel
Hea multši positiivsed mõjud haljasaladel on järgmised: multšitud istutusalad on nägusad ning jätavad viimistletud mulje; multš hoiab mullaniiskust; multš parandab kasvupinnase mikrobioloogilisi omadusi; multš vähendab (kuid ei väldi!) istutusalade umbrohtumist; väheneb niitmisvajadus; eriti oluline on see väikestel pindadel ja kohtades, kuhu niidukiga pääs on raskendatud. Multšide kasutamine mänguväljakute ning teeradade pinnakattena kaitseb neid pindasid ning neil käimine on mugav ja ohutu. Kui multšimise positiivset mõju tuntakse küllalt hästi, siis negatiivsete mõjude kohta napib infot. Allpool tutvustatakse multšide kasutamisega kaasnevaid probleeme. Multšide kasutamine on saanud alguse lõunapoolsetes piirkondades, kus taimi ohustab maapinna ülekuumenemine suveperioodil
annaabi.ee 
