Algselt mõjutaski luhaniitude kujunemist kõige tugevamalt karjatamine: tõenäoliselt aeti kariloomi luhtadele juba 30004000 aastat tagasi. Loomad mõjutasid siinse koosluse arengut taimi valikuliselt süües vähemsöödavad liigid said eelisseisundi (Suurkask 1999). Karjatamine luhtadel on siiski suhteliselt vähe levinud, 7 sest loomade jalad lõhkusid õrna niidukamarat ning tallasid selle mätlikuks, mis muutis edaspidise niitmise väga raskeks. Luhtade niitmine sõltus suuresti sademetest ja üleujutuste kestusest. Tänu viljakusele olid lamminiidud loomadele talvise sööda varumise väga tähtsateks kohtadeks. Hilisematel aegadel on luhakooslusi kujundatud neid järjepidevalt niites. (PKÜ 2012). Joonis 1. Näide lamminiidust. Rannaniidud Karjatamine on rannaniitude peamine kasutusviis, Õigesti kasutatuna on rannaniidud oma
vööndilisus Rannaniidu kui elupaiga eripärad: Muldade kõrge soolasisaldus halofüütsed taimed; · Õhuke huumuskiht, lähtekivimi paljandumine; · Hiline vegetatsiooniperioodi algus (kuni jää sulab, meri soojeneb) ja suhteliselt hiline lõpp (meri jahtub aeglaselt); · Tuuled ja tormid, sh soojal aastaajal tuule suuna ööpäevarütm; · Suhteline sademetevaesus; · Ebaregulaarsed üleujutused riimveega; · Jääkuhjatised purustavad kallast ja niidukamarat; · Niiske pinnase jäätumine/sulamine takistab põõsastiku arengut. Rannaniitude tähtsus · Elustikuline tähtsus nii pesitsevad kui läbirändavad linnud, kahepaiksed, halofiilsete taimeliikide mitmekesisus, spetsiifiline selgrootute fauna; · Olnud majanduslik tähtsus rannakarjamaadena, niitmist oli harva (kivid!); · Esteetiline ja rekreatiivne väärtus; · Pärandkooslused. Kariloomad mõjutavad rannataimestikku paljakssöömise, tallamise, kulutamise ja laigutise väetamisega
annaabi.ee 
