loodust nautima tulnud inimestele, sest rada 1 on tõesti liiga kitsas ning kivine selle jaoks. Vajalikud jalanõud sõlutvad aastaajast, kuival perioodil piisab mugavatest matkajalanõudest, vihmasel perioodil on vajalikud veekindlad jalanõud. Rada on kõige huvitavam suvisel ajal, mil on näha sealset liigirikkust. Sügisel leidub metsa all palju seeni ning ajalooga võib tutvuda igal aastaajal. Rada on peamiselt vaid metsavaheline, läbib, vaatluspunktides on näha kas niiduala või vaated astangule, kuid nende juurest keerab rada kohe siiski metsa tagasi. Rada on tähistatud teeviitade ning puudele tehtud märgistega (Joonis 6). Raja skeemi ning asukohta näitav teabetahvel on vaid raja alguses ning keskusehoones. Raja alguses keskuse juures on üks kuivkäimla, ka prügikastid ning pingid koos lauaga asuvad samuti seal. Parkla juures on ka RMK lõkkekoht. Joonis 6. Rada märgistavad viidad ning märgistused puudel
Maakondade kaupa jagunesid need järgmiselt: Läänemaa 4550 ha, Tartumaa 2200 ha, Ida-Virumaa 1300 ha, Viljandimaa 1250 ha, Põlvamaa 1000 ha, Valgamaa 750 ha, Võrumaa 700 ha, Pärnumaa, Jõgevamaa ja Harjumaa - 200 ha ja Lääne-Virumaal 100 ha. Teistes maakondades olulise looduskaitselise väärtusega luharohumaid ei registreeritud (Leibak, Lutsar, 1996). 1999-2000 tehtud inventuuride käigus hinnati lammirohumaade kogupindalaks 10 777 hekarit (868 niiduala), millest kõrge ja keskmise väärtusega luhti oli kokku 8203 hektaril. Kuna inventuur ei hõlmanud suuremaid kaitsealuseid luhti Soomaal, Alam-Pedjal ja osaliselt ka Matsalus, on luhaniitude pindala ilmselgelt suurem. Paremini säilinud lamminiitude pindala on hinnangute järgi 15000-20000 ha (Kukk, 2004). 10 1.3. Põllumajandusliku maakasutuse muutustest 20. sajandil 20
väetamises ja on probleemiks eelkõige väljaspool kaitstavaid alasid. Kultuuristamine ohustab (ja on ajalooliselt mõjutanud) eelkõige aruniite. 9 · Killustamine Killustamine tähendab poollooduslike koosluste tükeldamist, mida võib põhjustada mitmesugune inimtegevus, millest sagedasem on teede ja ehitiste rajamine. Killustamise tulemusel tekivad endise tervikliku niiduala asemele mitu üksteisest eraldatud ja algsest väiksemat niidulaiku. Killustamisega kaasneb servaefekti negatiivse mõju suurenemine, väheneb niidualade sidusus. Ajapikku viivad need muutused liigikoosseisu muutumisele ja elurikkuse vähenemisele. Oht on suurem kuivadele liigirikastele kooslustele (eeskätt aruniitudele), kus arendustegevusi on lihtsam teha kui liigniisketel aladel ja kus inimtegevuse tulemusel niidukooslused on väikesepinnaliseks muudetud juba eelnevalt
annaabi.ee 
