Loominguline töö vene luulest ,,Läbi hommikuse udu, kas näed? On piilumas päiksekiir" Valisin üheks luuletajaks Sergei Jessenini. Temalt võtsin esimeseks luuletuse ,,Kõnnin mööda orgu, viibutades keppi...," sest sealgi kasutati sõna ,,hommikudu" ning selle kaudu tekkis seose . ,,Tühja mulle augud, tühja mulle mättad./ Niidan hommikudus, nii et pea on soe./ Hea on pikki ridu märga rohtu jätta..." Tolles luuletuses Jesseni mõte tööst eemale ei tiku- ta ei näe sugugi hommikudus päikesekiirt, ehk võimalusi, avatud teid, unistusi...Tema tunneb pigemini oma silmaga nähtavat tööd ja saab sellest rahulolu. Teinekord on ikka hea mitte millelegi mõelda ja lihtsat tööd teha. Siiski, tasapisi võib selleläbi kaduda meie eludest sügavamõttelisus. Pealkirja tsitaadi ,,..kas näed
Kuna möödunud aastal ei olnud paksu lund, ega ka õigeid külmasid talvel, siis ka maasikataimed ei saanud külmakahjustusi. Aprilli lõpus, mai alguses eemaldasin rehaga, kui ka käsitsi istandikust kuivanud lehed. Pärast lehtede riisumist ja nende põletamist alustasin mai lõpul väetamisega. Noorte lehtede ilmumisel, enne õienuppude avamist pritsisin taimi decis 2,5 lahusega. Kuna põld on rajatud kilemultsiga, siis rea vahesid niidan muruniidukiga, kuni saagi valmimiseni, sest maasikate valmimise ajal ei ole soovitatav vahesid niita, kuna niiduki alt võib sattuda niidetud hein maasikale ja siis pole maasikas enam kvaliteetne. Maasika saak oli sel aastal keskpärane, kuna vihma puudust ei olnud, kuigi samas oleks päikest võinud rohkem olla. Eelmisel aastal on olnud vajadus kastmisele, mida tegin vihmutite abil. Peale saagi lõppemist, kui hakkavad arenema võsundid, eemaldan need taime küljest, kui uue istandiku
annaabi.ee 
