Kasutasin viite raamatut ja ka tutvusin internetimaterjalidega. Esimesena lugesin Peter K. Smithi, Helen Cowie, Mark Blades'i raamatut "Laste arengu mõistmine". Raamatu tegid huvipakkuvaks arvukad näited ja lastega läbiviidud katsed. Järgmisena tutvusin raamatuga, milleks oli Dorithy Einoni "Meie tark laps". Selles raamatus on palju õpetlikku lapse arengu kohta ning soovitusi, milliseid mänge mingis eas mängida. Raamatut oli kerge lugeda. Kolmandana valisin Toivo Niibergi ja Mare Linnase "Laps läheb lasteaeda" ning seda seepärast, et tavaliselt on lasteaed esimene keskkond väljaspool kodu, kus laps pikema aja päevast veetma peab. Eelnevalt olin juba lugenud Johan Huizinga teost "Mängiv inimene" - kultuuri mänguelemendi määratlemise katse. Samuti tutvusin mitmete erinevate materjalidega internetikeskkonas. Referaadi alateemad olen valinud just sellised, mis aitavad mul mõista mängu olemust.
161 sagenevad ja kujutlusmängud jäävad vähemaks. Lapsed mängivad peitust, “silgud ritta”, keksu jm. Nad mängivad meeleldi ka erinevaid lauamänge ja kaardimänge, kus on reeglid eelnevalt paika pandud. Lapse joonistused Lapse joonistus peegeldab ühelt poolt tema vaimset arengut ja teiselt poolt tema seisundit. Loe Niibergi artikleid laste joonistustest ajakirjas Pere ja kodu. Järgnev joonis kirjeldab lapse joonistuste arengut. Eraldi on välja toodud nii aeglasema kui kiirema arenguga lapsed. Seda testi saab kasutada laste mõtlemise ja motoorsete oskuste hindamisel. NB! Laste peenmotoorika areng peegeldab tema vaimset (mõtlemise) arengut. Isiksuse areng –
annaabi.ee 
