süsteemist välja. Avatud süsteemi korral läheb mudel keerulisemaks ja nähtuste seletused põhjalikumaks. · Mis on resultantjõud? Resultantjõuks nimetatakse jõudu, mille mõju kehale on samasugune nagu mitme jõu koosmõju. · Defineerida kiirenduse mõiste. Kiirendus on füüsikaline suurus, mis näitab kiiruse muutust ajaühikus. · Selgitada ühikuid 1N, 1J ja 1W (ka mistahes arvuna) 1 W on võimsus, mille korral ühes seknudis tehakse tööd 1 J. 1 J töö, kui keha nihutamisele 1 m võrra rakendatakse jõudu 1N. Jne.. · Nimeta mateeria vormid. Aine ja väli on mateeria vormid. · Mille poolest erineb aine ja väli. Ainelisi objekte me näeme ja võime vahetult tajuda meeleorganitega. Kuid väljad on vastastikmõjude vahendajad ning me ei saa neid tunda. · Sõnasta gravitatsiooniseadus ja( oska valemit kasutada ülesannete lahendamisel.) Kaks punktmassi tõmbuvad teineteise poole jõuga, mis on võrdeline nende massidega ja
Muutmälu on Von Neumanni tsükkel: impulss muudab trigeri oleku toimub ka lahutamine, korrut, seade informatsiooni 1)käsukoodi lugemine vastupidiseks), andmesisenditega jagam s.t taanduvad liitmisele ja lühiajaliseks salvestamiseks, käsuloenduri järgi 2)käsuloenduri ehk D-trigeriteks (üks nihutamisele Poolsummaator - säilitamiseks, otsinguks ning modifitseerimine 3)käsukoodi infosisend, väljundis kordab 2sis 2välj skeem, ei võta arvesse lugemiseks. Muutmälud desifreerimine 4)käsutäitmise sisendi signaali, aga madalamast jägrust toimuvat jagunevad staatilisteks ja mikroprogramm käivitatakse
väärtused. 2.1. Välistav või XOR Välistava VÕI juures kasutatakse nimetust summa mooduliga kaks. Funkt väärtus on 1, kui sisendite väärtused on erinevad, ja 0, kui sisendite väärtused on võrdsed. Võimaldab teha skeemi kompaktsemaks, oleme seda elementi kasutanud näiteks lahutaja skeemi tegemisel. 2.2. Summaator Teostab arvkoodi aritmeetilist summeerimist ehk y=a+b. (kahe arvu liitmiseks, summaatori osavõtul toimub ka lahutamine, korrut, jagam s.t taanduvad liitmisele ja nihutamisele). Täissummaator – võimaldab liita arvestades ülekandeid. Argumentideks 3 sisendit (operandid: Ai, Bi ja ülekanne Ci nooremast i-1-järgust antud järku i) ning funkt, mida soovime saada, on summa Si ja ülekanne Ci+1, mis läheb vanemasse järku. Poolsummaator – ei võta arvesse madalamast järgust toimuvat ülekannet Järjestik ülekandega summaator – probleemiks on töökiirus, sest ülekanne levib läbi kõikide
(carry out). Väljundiks on summa ning ülekanne omakorda kõrgemasse bitti (carry in). Summaator on moodustatav JA, VÕI ning EI-elementidest. pool- ja täissummaatorid, paraleel- ja järjestikülekandega, kiireülekanne, lahutajad. Arvuti loogikalülitus, mis on ette nähtud arvkoodi aritmeetiliseks summeerimiseks. (kahe arvu liitmiseks, summaatori osavõtul toimub ka lahutamine, korrut, jagam s.t taanduvad liitmisele ja nihutamisele). Poolsummaator - 2sis 2välj skeem, ei võta arvesse madalamast jägrust toimuvat ülekannet. Täissummaator - 3sis ja 2välj võtab arvesse. Jadasummaator - mitmekohalised arvud liidetakse bitikaupa. Rööpsummaator - liidetakse kõik bitid korraga. Jadaülekandega - ülekandeväljundid ühendatakse kõrgemate naaberkohtade ülekande sisenditega, aeglasem, aga vähem rauda. Rööpülekandega - ülekandesignaal jõuab kõigisse ülekandega haaratud pesikuisse praktiliselt üheaegselt
hüved. Paljud müüjad teevad vea, pöörates rohkem tähelepanu nende poolt müüdavatele füüsilistele toodetele, kui nende toodete poolt pakutavatele hüvedele. Füüsiline toode on vaid kliendi probleemi lahendamise vahend. Sageli kasutatakse termineid kaubad ja teenused selleks, et füüsilistel ja mittemateriaalsetel toodetel vahet teha. Kuid turundatakse ka isikuid, kohti, organisatsioone, ideid, tegevusi jms. Turundus võib olla suunatud ka nõudluse vähendamisele või ajalisele nihutamisele, samuti võib turundustegevus kaasneda kasumile mitteorienteeritud tegevusega - näiteks haiglate, kõrgkoolide, muuseumide ja politsei korral. Turg (market) on toote tegelike ja potentsiaalsete ostjate kogum. Ostjateks võivad olla nii üksikisikud kui organisatsioonid. 1.2. Turunduse ajalugu Turundusilminguid võib leida juba 19. sajandist. Esimene reklaamiasutus loodi Inglismaal 1800. aastal ja USAs 1840. aastal (tegevusvaldkonnaks oli seejuures kuulutuste, plakatite,
annaabi.ee 
