töötlemise aeg ja vertikaalteljele nõutav temperatuur. Edasi lõigatakse tihedast materjalist lint, mis täpselt kordab temperatuurigraafikut, mähitakse see veetavale trumlile ja paigutatakse kahe juhitava plaadi vahele. See profiildiagramm nihkub pidevalt kellamehhanismi mõjul, mis paneb pöörlema vedava trumli. Võrdlevaks elemendiks on siin täisnurkne hoob, mis võib pöörelda umber telje. Seda hooba pöörab kang, mille otsas olev rull veereb mööda nihkuva lindi serva. Igale rulli asendile vastab mingisugune kindle ahju temperatuur. Hoova vertikaalses väljalõikes asetseb mõõteriista osuti, mis termopaari kaasabil mõõdab ahju temp. Juhul kui esineb mittevastavus nõutava ja tegeliku temperatuuri vahel, puutub osuti vastu hoova ühte kontakti ja sellega pingestab täiendavamootori ankru. Mootori pöörlemine vastavas suunas nihutab klappi, mis kindlustab nõutava muutuse ahjule kütuse andmises. Selle tulemusena muutub
2. On nõgus Kordinaatide aluspunktide suhtes. Et toota üha rohkem ühte kaupa, tuleb loobuda üha suuremast hulgast teisest kaubast. Põhjus- sisendeid saab kasutada mingiks kindlaks otstarbeks. 3. Kuju seondub alternatiivkuluga. Kui on kasvava alternatiivkuluga tegemist, on nõgus. Tootmisvõimaluste kõver iseloom. Graafiliselt ressursside nappust ehk piiratust, tooddete valitavaid koguseid ja alternatiivkulu. Tootmisvõimaluste kõvera nihked · Väljapoole nihkuva maj areng ja tehniline progress. Sellest tulenevad aja jooksul TVK nihkub paremale väljapoole · Edasine kõvera asukoht sõltub sellest , milline punkt kõveral valitakse. Siin mõeldakse seda, kas riik kasutab ressursse suhteliselt rohkem tarbekaupade või tootmisvahendite tootmiseks. · Nihe ühest otspunktist tuleneb ühe kauba tehnoloogia paranemisest. Sellest lähtudes ühe kauba tootmine suurendamiseks ei pea teise tootmist vähendama. Igal maj tegevusel on
5.4 Ristlõike põikjõukandevõime 5.4.1 Ristlõike kontroll nihkepingete elastse jaotuse korral Nihkepingete kontrollil peab ristlõike igas punktis oleks rahuldatud tingimus: VEd S fy fvd = f vd = Ib 3 M0 VEd - põikjõud S - nihkuva osa staatiline moment nulljoone suhtes I - kogu ristlõike inertsimoment b - nihkuva osa laius fvd - terase arvutuslik nihketugevus NB! Nihkepingete kontrolli võib kasutada igasuguse kujuga ristlõigete korral, kuid sümmeetriliste ristlõigete puhul võib kasutata põikjõukandevõime leidmist, mis on lihtsam! Märkus: lisaks tuleb kontrollida ka seina nihkestabiilsust!
Nähtust ennast ja lähenemismanöövri õiget teostamist uuritakse mudelkatsetustel ja laevajuhid saavad vastavalt instrueeritud. On saavutatav teatud vastastikune asend, mille puhul interaktsiooninähtus ise aitab laevajuhil oma positsiooni hoida. See on positsioon, mille puhul takistus laeva liikumisele on lähedane takistusele "vabas vees". Takistus suureneb, kui laev nihkub teise suhtes ettepoole ja väheneb, kui laev nihkub tahapoole. Seega ettepoole nihkuva laeva takistus kasvab ja ta lükatakse tagasi tasakaaluasendisse, nihkumine tagasi kutsub esile takistuse vähenemise ja nihkumise ettepoole. Nii kasutatakse interaktsiooninähtust automaatse positsiooni hoidemehhanismina. Liikumine kanalites ja jõgedes Jõgedes ja kanalites sattuvad laevad lähestikku üksteisest ja sildunud laevadest möödumisel, ja tajuvad kaldaefekti. Viimane on tuntavam veepiirist alates järsult sügavaks muutuvate
annaabi.ee 
