Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Nn alaarengu (vaesuse) lõksu teooria seisukohtade hulka ei kuulu: Vali üks: a. Keskkonda saastava tehnoloogia kasutamine b. Kõrge loomulik iive c. Madalad sissetulekud ühe inimese klohta d. Madal kapitali hulk võrreldes tööjõu kogusega e. Madal tootlikkus Küsimus 2 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Majanduskasvu võiks illustreerida: Vali üks: a. Võimaliku tootmise piiri nihkumisena vasakule b. Liikumisena punktist punkti võimaliku tootmise piirist väljapool c. Liikumisena punktist punkti võimaliku tootmise piiri sees d. Võimaliku tootmise piiri nihkumisena paremale e. Liikumisena piki võimaliku tootmise piiri Küsimus 3 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Märgista küsimus Küsimuse tekst Majanduskasvu esmasteks teguriteks on: Vali üks: a. Kõik nimetatu b. Kapitali olemasolu ja kasv c. Rahvastik ja tööjõud d
on täiendavate vähemuslaengukandjate tekkimine temperatuuri tõusul. Toime avaldub kollektori ja emitteri voolu suurenemises baasivoolu muutumatuna olles. Praktiliselt avaldub see kollektori algvoolu suurenemises, mille hindamine võib toimuda sama ELEKTROONIKAKOMPONEND1D lk.51 reegli alusel kui dioodi vastuvoolu suurenemine, s.t. iga 10 °C kohta suureneb vastuvool kahekordseks. Väljundtunnussarjal avaldub see tunnusjoonte nihkumisena. Joonisel 6.26 on näidatud väljundtunnusjoonte muutus temperatuuri tõusmisel. Kollektorsiirde temperatuuri mõjutab ka kollektori hajuvõimsus. Sellest tuleneva täiendava temperatuurisõltuvuse vältimiseks tuleb kollektorsiirde temperatuur hoida lubatavates piirides. Tavaliselt on see võimsate transistoride probleem ja temperatuurireziimi hoidmiseks nõutavates piirides kasutatakse transitoride jahutami- seks radiaatoreid. Samade nähtuste kaudu avaldub ka h-parameetrite
Olulisimaks mõjutajaks on kollektori vastuvoolu temperatuuri sõltuvus, mille põhjuseks on täiendavate vähemuslaengukandjate tekkimine temperatuuri tõusul. Toime avaldub kollektori ja emitteri voolu suurenemises baasivoolu muutumatuna olles. Praktiliselt avaldub see kollektori algvoolu suurenemises, mille hindamine võib toimuda samareegli alusel kui dioodi vastuvoolu suurenemine, s.t. iga 10 °C kohta suureneb vastuvool kahekordseks. Väljundtunnussarjal avaldub see tunnusjoonte nihkumisena. Joonisel 4.10 on näidatud väljundtunnusjoonte muutus temperatuuri tõusmisel. Kollektorsiirde temperatuuri mõjutab ka kollektori hajuvõimsus. Sellest tuleneva täiendava temperatuuri sõltuvuse vältimiseks tuleb kollektorsiirde temperatuur hoida lubatavates piirides. Tavaliselt on see võimsate transistoride probleem ja temperatuurireziimi hoidmiseks nõutavates piirides kasutatakse transistoride jahutamiseks radiaatoreid JOONIS 4.10 4.8
Olulisimaks mõjutajaks on kollektori vastuvoolu temperatuuri sõltuvus, mille põhjuseks on täiendavate vähemuslaengukandjate tekkimine temperatuuri tõusul. Toime avaldub kollektori ja emitteri voolu suurenemises baasivoolu muutumatuna olles. Praktiliselt avaldub see kollektori algvoolu suurenemises, mille hindamine võib toimuda samareegli alusel kui dioodi vastuvoolu suurenemine, s.t. iga 10 °C kohta suureneb vastuvool kahekordseks. Väljundtunnussarjal avaldub see tunnusjoonte nihkumisena. Joonisel 4.10 on näidatud väljundtunnusjoonte muutus temperatuuri tõusmisel. Kollektorsiirde temperatuuri mõjutab ka kollektori hajuvõimsus. Sellest tuleneva täiendava temperatuuri sõltuvuse vältimiseks tuleb kollektorsiirde temperatuur hoida lubatavates piirides. Tavaliselt on see võimsate transistoride probleem ja temperatuurireziimi hoidmiseks nõutavates piirides kasutatakse transistoride jahutamiseks radiaatoreid
annaabi.ee 
