Kompressioonikatsel on võimalik määrata ka pinnase tihenemise kiirust Sügaval asuvate pinnasekihtide deformatsioonimooduli määramiseks on ühesugune vaatamata selle esialgsele tihedusele tänu tiheda liiva teatud iseloomustavad parameetrid. Nende määramine põhineb ühemõõtmelise kasutusel ka pressiomeeter. See koosneb vee rõhu all laienevast silindrist, kobestumisega nihketsoonis. Nihkumisel peavad terad üksteise suhtes konsolidatsiooni teoorial. mis lastakse puurauku, suurendades järk-järgult vee rõhku silindris, paigutuma. Kui seejuures ei ole enam tihenemise võimalust, peab osa 1.6.1
5 P in n a s e m a k s im a a ln e ja jä ä k tu g e v u s ( P ü s iv a h o r is o n ta a lp a ig u tu s e g a te im ) Seda suurust nimetatakse jääktugevuseks r (residual strenght). Koheva liiva puhul deformatsiooni suurenedes kasvab tugevus pidevalt. Sama terastikulise koostisega liiva puhul on suure deformatsiooni korral jääknihketugevus ühesugune vaatamata selle esialgsele tihedusele. Seletatav on selline nähtus tiheda liiva teatud kobestumisega nihketsoonis. Nihkumisel peavad terad üksteise suhtes paigutuma. Kui seejuures ei ole enam tihenemisvõimalust, peab osa terasid nihkumise ajal tõusma üle teiste. Seega pinnas kobestub ja tema maht suureneb, mida saab fikseerida mõõtes vertikaalpaigutust. Pinnase mahu suurenemist nihkel nimetatakse dilatatsiooniks. Muidugi on kobestunud pinnase nihketugevus väiksem. Kohevas liivas põhjustab nihe täiendava tihenemise, kuna on vabu poore, kuhu terad nihkudes paigutuvad