Näiteks värske lumi, mis on väga suure peegelduvusega (0,90), tundub valge peegelduva päikesevalguse tõttu, mille intensiivsus on tugevaim umbes 500 nanomeetri juures. Selle kiirgavus −5 °C juures on aga 0,99 ning sel juhul kiiratakse maksimaalselt 12 mikromeetri juures. Musta keha kiirguse jaotus sageduste järgi on kirjeldatud Plancki seadusega. Iga temperatuuri juures on olemas sagedus fmax, mille juures on kiiratav võimsus kõige suurem. Wien'i nihkeseaduse abil saame, et sagedus fmax on võrdeline musta keha temperatuuriga T. Päikese fotosfäär, mille temperatuur on umbes 6000 K, kiirgab enamiku valgusest elektromagnetilise spektri nähtavas piirkonnas. Maa atmosfäär on vaid osaliselt läbipaistev nähtavale valgusele ning maapinnale jõudev valgus neelatakse või peegeldatakse. Maapind kiirgab elektromagnetlaineid, mille spekter vastab musta keha kiirgurile temperatuuriga umbes 300 K.
Temperatuuri kõikumine pinnases kahaneb sügavusega. Aprillis ja septembris valitseb vaadeldavates sügavustel enam vähem ühusugune temp. Suvel on ülemised kihid soojemad, talvel alumised. Pilet nr 10. Wieni seadus. Adiapaatilised protsessid atmosfääris. Wien`i nihkeseadus - absoluutselt musta keha kiirgusspektris on maksimaalse energiaga kiirguse lainepikkuse korrutis absoluutse temperatuuriga konstantne. Selle nihkeseaduse järgi võib arvutada maa- ja atmosfäärikiirguse. kus b on Wieni nihkekonstant väärtusega 2,8977721(26)×10-3 K m. Adiabaatilised protsessid atmosfääris. Adiabaatiline protsessi all mõistetakse sellist gaasi oleku muutust, mille juures vaadeldaval gaasil puudub soojusvahetuse ümbrusega. Tõustes maapinnast kõrgemale ilma igasuguse soojusvahetuseta gaasi temperatuur langeb (õhk paisub, see toimub õhu siseenergia arvelt)
Seda seadust kasutatakse mitmesguste looduslike kehade, nagu maa, lume, rohu, pilvede, atmosfääri jt kiirgusvõime arvutamiseks. Wien`i nihkeseadus - absoluutselt musta keha kiirgusspektris on maksimaalse energiaga kiirguse lainepikkuse korrutis absoluutse temperatuuriga konstantne. Matemaatiliselt väljendades max * T = 2 0,2886 const. (max on maksimaalse energiaga kiirguse lainepikkus ja 0,2886 on konstandi arvväärtus). Selle nihkeseaduse järgi võib arvutada maa- ja atmosfäärikiirguse. 8) Tegevpinna efektiivne kiirgus Maalt lahkunud ja maale juurdetulnud pikalaineliste kiirguste vahe. Maapinnalt lahkub maakiirgus ja maapinnalt tagasi peegeldunud atmosfääri vastukiirgus. Pilves ilmaga on efektiivne kiirgus väike, tihedate pilvede puhul koguni negatiivne, selge ilmaga aga suur. Tegevkiht kiht, mis praktiliselt täielikult neelab kihile langenud kiirguse, va. tagasipeegeldunud osa.
Näiteks värske lumi, mis on väga suure peegelduvusega (0.90), tundub valge peegelduva päikesevalguse tõttu, mille intensiivsus on tugevaim umbes 500 nanomeetri juures. Selle kiirgavus -5 °C juures on aga 0,99 ning sel juhul kiiratakse maksimaalselt 12 mikromeetri juures. Musta keha kiirguse jaotus sageduste järgi on kirjeldatud Plancki seadusega. Iga temperatuuri juures on olemas sagedus fmax, mille juures on kiiratav võimsus kõige suurem. Wien'i nihkeseaduse abil saame, et sagedus fmax on võrdeline musta keha temperatuuriga T. Päikese fotosfäär, mille temperatuur on umbes 6000 K, kiirgab enamus valgust elektromagnetilise spektri nähtavas piirkonnas. Maa atmosfäär on vaid osaliselt läbipaistev nähtavale valgusele ning maapinnale jõudev valgus neelatakse või peegeldatakse. Maapind kiirgab elektromagnetlaineid, mille spekter vastab musta keha kiirgurile temperatuuriga umbes 300 K.
annaabi.ee 
