pehme 0,75 < IL 1,00 , 6. voolav IL > 1,00 Vertikaalkoormus põhjustab proovi tihenemise. Seetõttu iga erineva . ISO järgi nimetatakse pinnaseid olenevalt nende konsistensist IL järgnevalt: vertikaalkoormuse juures määratakse erineva tihedusega pinnase Nihketugevust on võimalik määrata ka surfi põhja jäetud terviku nihkekatsega. 1.väga pehme suurem kui 0,95, 2.pehme 0,75 kuni 0,95, 3.jäik 0,25 kuni nihketugevus. Katse on analoogiline laboratoorse liketeimiga ja andmete töötlus on 0,75 , 4.kva 0,00 kuni 0,25, 5.väga kõva alla 0,00. ' ja c' ei ole füüsikalises mõttes puhtalt seotud hõõrde ega kohesiooniga. samasugune. Katsel haarab suurema pindala ja paremini on tagatud pinnase ***2
(5.19) d (h + ) 2 3 Nihketugevust on võimalik määrata ka surfi põhja jäetud terviku nihkekatsega (joon. 5.22). 59 T u n g ra u d J o o n i s 5 . 2 2 N i h k e k a t s e v ä l i t in g i m u s t e s Katse on analoogiline laboratoorse lõiketeimiga ja andmete töötlus on samasugune. Terviku katsetamine haarab suurema pindala ja paremini on tagatud pinnase struktuuri säilimine. Katse saab teha seepärast ka jämedateralise pinnasega, näiteks moreeni või kruusaga, mille
annaabi.ee 
