c) Verejooks 17. Lahastamise näidustuseks on: a) Valu b) Verejooks c) Skeletivigastus 18. Nõuded lahastamiseks on: a) Lahastatav jäse jahutada b) Enne lahastamist eemaldada riided c) Fikseerida lahas kogu pikkuse ühesuguse rõhuga 19. Vead lahastamisel on järgmised: a) Ei ole immobiliseeritud proksimaalne ja distaalne liigesed b) Lahastatud jäset on hoitud soojas c) Zguti asetamine proksimaalselt 20. Nihestust tuleb a) Soojendada b) Lahastada mugavas asendis c) Koheselt redutseerida – 21. Esmaste elustamisvõtete rakendamisel ei tohi kopsude kunstliku hingamise aeg ületada a) 2 sek b) 5 sek c) 8 sek d) 10 sek 22. Ninaverejooksu peatamiseks tuleb kallutada pead tahapoole a) Õige b) Vale 23. Raske sisemise verejooksu kahtlusel tuleb kõigepealt a) Soojendada kahjustatud piirkonda b) Kutsuda kiirabi
Kordu- vate nihestuste korral pole vajagi konkreetset vigastust, piisab kahjuks juba käe Nihestusi esineb lii- ebasoodsast asendist. Tavaline tekkemehhanism on käe jõuline eemaldamine gestest kõige enam koos välisrotatsiooniga, millega rebestatakse liigesekapsli eesmine osa. Kõikidest just õlaliigeses inimkeha liigestest tekib nihestus õlaliigeses kõige sagedamini. Pärast nihestust tekib tugev valu, kätt õlaliigesest liigutada ei saa. Valu leevenda- miseks on käsi küünarliigesest kõverdatud ja toetatakse seda teise käega. Vigastu- se puhul esineb liigese piirkonna deformatsioon, õlanukialune on tühi, valu tekib õlavarre passiivsel eemaldamisel ja välisroteerimisel. Diagnoosi kinnitab rönt- genuuring
4)verejooksu peatamist; 5)lahaste asetamist; 6)haavade sidumist; 7)kannatanute transportimist. Küsimused 1. Mida peab õnnetuskohale sattudes kannatanu(te) abistamiseks tegema? 2. Mis võttega avatakse teadvuse kaotanud kannatanu hingamisteed? ? 3. Kirjeldage põhilisi elustamisvõtteid. 4. Kuidas eemaldada hingamisteedesse sattunud võõrkeha? 5. Mida ette võtta verejooksu peatamiseks? 6. Kuidas eristada venitust, nihestust ja luumurdu? 7. Missugune on esmaabi põletushaavade korral? 8. Kuidas tegutseda alajahtumise ja külmakahjustuste puhul? 152 10. Massihävitusrelvad Maailmas on sõdu peetud erine- Massihävitusrelv koosneb tuuma-, vate relvadega, mis põhimõtte- bio- või keemialahingumoonast ning liselt on jaotatud kahte rühma: selle kohaletoimetamise vahendist.
annaabi.ee 
