Modernse kirjanduse eripära võrreldes varasemaga Modernistliku kirjandusteose maailm Modernlistlikes teostes kujutatud keskkond ja tegelased mõjuvad sageli kummastavalt. Subjektiivne aja- ja ruumitaju on üks modernistlike kirjanike keskseid huviobjekte. Modernlistlikud tegelased võivad mõjuda samuti nihestatult ja segadusse ajavalt. Modernistid huvitusid üha vähem sündmustest nende traditsioonilises tähenduses. Modernistlikus jutustavas proosas pöörati tähelepanu vaatepunkti ning jutustajapositsiooni kominatsioonide mitmekesistamisele. Eelkõige eksperimenteerisid kirjanikud piiratud vaatepunktiga. Modernistliku kirjandusteose maailm Modernistliku kirjanduse eksperimendid jutustamis tehnikaga muutusid lugeja suhet jutustava tekstiga
jõu, teine osa vajub unustusse. Ajakirjandus on nagu inimene, kes kannab endaga kaasas legende, millest ta endale ehk arugi ei anna, kuid need lood mõjutavad samas tema valikuid ja otsuseid. Kui piirduda üksnes nõukogude päevil ilmunud ajakirjanduse lugemisega, jääb suur hulk asju arusaamatuks. Muidugi võime võtta appi dokumendid, vaadata toimetuste koosseise, otsida tegijate lühibiograafiaid. See on möödapääsmatu, aga mitte ammendav. Omaaegne dokument võidi juba vormistada nihestatult ja me ei pruugi mõista, miks. Nagu ühiskonnas, nii ka toimetustes leidis aset hulk sündmusi, mille koht oli pikka aega vaid mälus, nö ridade vahel nii nagu õpiti ridade vahele peitma oma meelsust või tegelikkust. Meid huvitab, oli see ellujäämisküsimus, kas ajakirjanik olla oli kerge või raske ja milliseid kompromisse see nõudis. Niisugused küsimused saavad vastuse üksnes elulugude ja mälestuste kaudu. Allikakriitika tähtsus