Samuti rääkis ta juba toona individuaalsest õpetusest, kuid kahjuks tuleb tunnistada, et peaaegu sajand hiljem ei ole tavakoolides ja tavalasteaedades siiski veel näha individuaalsusele suunatud õppetegevust. Käies lasteaias praktikal ja vaadates sealset korraldust sõimerühmas, kus laste vanuseks on 18 kuud kuni 36 kuud, osalesin n.ö loodusõpetuse tunnis pisematele. Õpetaja rääkis väga teaduslikku juttu linnu keha ehitusest ja toitumisest, samal ajal, kui lapsed toolidel nihelesid ja tõepoolest oma pool tundi piinlesid igavuses. Siis tekkis mul eneses küsimus, kas tunde viiakse läbi selleks, et õpetaja saaks oma tööle -tehtud- taha kirjutada, või peaks arvestama siiski laste vanuse ja püsivusega. Individuaalsusest rääkimata. 7 Kasutatud kirjandus Meister, I. (1994 ). Avastagem laps.Tallinn: Valgus Lindenberg, C., Loik, H
Samuti on õpetajal veel üks laul lastele varuks- „Pilvelambad“. Lapsed laulavad kaasa vaid refrääni kuna tervet laulu õpetaja neile ei õpeta. Analüüs: Kui nüüd analüüsida, siis minu jaoks oli see õppetegevus kohutav. Ma ise armastan muusikat kuulata, aga mulle ei meeldi kui see muusika on põhja keeratud. Ma istusin saali tagumises pingis ja pidin kõrvad kinni katma. Ma ei suutnud seal olla. Mõni laps oli õpetajal pandud lausa muusikakeskuse kõrvale istuma. Lapsed nihelesid ja ei suutnud samuti istuda ega kuulata. Nad ei saanud aru, mida õpetaja nende käest tahab. See õppetegevus oli alla igasuguse arvestuse. Enamus õppetegevusest kuulati vaid ühte laulu. Ei õpetatud midagi uut, korrati vaid vanu õpituid laule. Õpetaja ei suutnud tundi põnevaks teha. Ta ei ole arvestanud sellega, et meie rühmas käivad 5-6 aastased lapsed. Õpetaja vaatlus Kell 9.00-9.35 Reede: 19.10.2012 Õpetaja :Ülle Ulman Muusika