Kirikulised nägid siis ainult neid pilte, mis olid ,, kapiukse ´´ peal. Niguliste peaaltari ühel ,, kapiuksel´´ seisid keskaja tähtsaimad naispühakud: Jumalaema oma poja Jeesuse Kristusega, Püha Katariina ja Püha Barbara. Igaüks tundis kohe Püha Katariina ära mõõga ja ratta ning Püha Barbara kolmeaknalise torni ja palmioksa järgi. Teine kapiuks kuulus altari ,, peremeestele´´ nimelt oli Niguliste peaaltar pühendatud kahele pühakule. Püha Nikolausele (ehk eestipäraselt Nigulale) ja Püha Viktorile. Nende kõrval seisab lohetapja Püha Georg (ehk Jüri), keda tallinnlased samuti väga armastasid. Altarikapi alumist kitsamat osa nimetatakse predellaks. Ka predellat ehivad erinevate pühakute kujutised Maal surmatants on umbes 30. meetri pikkune , millest 7,5 meetsri on säilinud Tallinna niguliste kirikus. Kunstnik on sakslane bernt notke. Tema tuntuim maal ,,Surmatants´´ mis oli saksamaal Lübecki Maria kirikus, on praeguseks hävinenud
ka Peipsi latika ja haugi järelkasvust (Kuresoo, 1998). Iseloomulikud on suured, erineva geneesoga rabad, ulatuslikud soo- ja lodumetsad, lammimetsad ja- niidud. Hästi on säilinud sanglepa-künnapuu-lammimetsad (Lapp, 2001). Luha äärsetes metsades pesitseb mitmeid paare väike-konnakotkaid ja meil üliharuldane suur-konnakotkas (Kuresoo, 1998). Nigula raba Nigula on väikesepoolne ja ilus Lääne-Eestile tüüpiline raba (Kuresoo, 1998). Raba pindala on 4651 ha (Aasma, 2008). Nigulale annavad võlu otse rabaservas paiknev Järve järv ja põlismetsaga kaetud soosaared (Kuresoo, 1998). Nigula raba liideti Ramsari alaks 17. juunil 1997. aastal (Aasma, 2008). Nigula raba linnustik on vaatlusaja jooksul palju muutunud- muu hulgas ei pesitse seal enam järvekaur, rabapistrik ja rabapüü (Kuresoo, 1998). Soomaa rahvuspark Soomaa rahvuspark on loodud 1993. aastal suurte soode, lammimetsade ja- niitude kaitseks (Kuresoo, 1998)
annaabi.ee 
