Eestis leidub teda hajusalt. Elukohana eelistab ta pigem lainetuse eest kaitstud kasvukohti. Peamised leiukohad on Väinameres ning Pärnu ja Riia lahes, 1,3-15 meetri sügavusel, kus vee soolsus on vähemalt 5 promilli. (Trei, 1991) Pilt 5. Phyllohora truncata f. Truncata Allikas: [http://www.seaweed.ie/_images/DSC_491.png] Pilt 6. Polysiphonia violacea Allikas: [http://www.finerareprints.com/botanical/henry-bradbury-british-seaweeds/22000.jpg] Polysiphonia nigrescens (pilt nr. 7) on sagedamaid taimeliike Lääne-Eesti merevetes, kus levib madalast rannaveest kuni 20 m sügavuseni ja kus soolsus on üle viie promilli. Soome lahes ei leidu teda Tallinna lahest ida pool. Reeglipäraselt kasvab ta agariku, põisadru ja põisadru-agariku koosluses. (Trei, 1991) Pilt 7. Polysiphonia nigrescens Allikas: [http://www.finerareprints.com/botanical/henry-bradbury-british-seaweeds/22004.jpg] KOKKUVÕTE Punavetiktaimed on väga vana taimerühm
Taime varred on õrnad ning
peenikesed.
Kohati massiliselt on levinud niitjas rohevetikas(cladophora glomerata) mis katab teisi
taimi.Rohevetikas kinnitub vähestele põhjal olevatele kividele võib esineda ka lahtiselt põhjal
või tõusta vee pinnale laikudena.
Idapool esineb harvemini rohevetikas (Cladophora rupestris) ja pruunvetikas
(Pseudolithoderma subextensum)
Läänepiiril Kare Mändvetikas(Chara aspera)
Lahe lääneosas esineb punavetikad(Furcellaria fastigiata,Polysiphonia nigrescens,
Ceramium tenuicorne)
· E.Kumari. 1985. Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgala. Tallinn
<
annaabi.ee 
