linnukasvatus, mille järgi tulid piimakarjandus ja seakasvatus. Oli märgata majanduse ja maaelanike elu paranemist, kuid peagi sai näha ka negatiivseid külgi: põllud ja maad olid ülekoormatud ning keskkonna olukord oli halvenemas. Majanduslik ummik 1970. aastatel aga majanduse arenemise võimalused jäid ummikseisu. ENSV paistis silma NSVLi ühtete kõrgemate majandusnäitudega, kuid siiski ka seal oli tunda allakäiku. Rahva toidulaud jäi aina nigelamaks ning poeletid olid tühjad oli toiduainetekriis. Olukord tulenes ENSV põllumajanduse allutatusest üleliidulise toitlusprogrammi täitmisele
Herzbergi kahe-teguri teooria · Inimese alalhoiu ja hooldamisega seotud tegurid : need tegurid on seotud inimese töökeskkonnaga. Nendeks teguriteks on töötasu, töötingimused, tööohutus, firma poliitikad, juhtimise kvaliteet, suhted juhtide, kaaslaste ja alluvatega, staatus. Nende puudumisel pole inimene rahul. Töötasu on majanduslanguse tõttu viidud kindlale kuupalgale ja Mairit see ei motiveeri. Töötingimused on muutunud nigelamaks masstoodangu tõttu, ka see vähendab Mairi motiveeritust. Suhted kaaslastega on muutunud kardinaalselt: ühtekuuluvustunne Mairil nendega puudub, pigem on palju häirivaid asjaolusid. Kokkuvõttes on paljud tegurid puudulikud, mis pärsib Mairi motivatsioonitaseme hoidmist normaalsel tasemel. · Motiveerivad tegurid: need tegurid on ametikesksed. Nendeks teguriteks on tunnustus, vastutus, ametialase tõusu võimalus, saavutamine ja töö ise.
Sagedaseks nähtuseks on olnud soo levimine kinnikasvanud veekogu piiridest ümbritevale mineraalmaale. Mineraalmaad on meil soostunud ka mulla arengu tagajärjel, mulla pikkaajaline leetumine ja gleistumine. Mineraalmaade soostumisel etendavad olulist osa kliima ja pinnamood. Ka mineraalmaad on turbalasundi paksenemise tottu arenenud siirdesooks ja siis rabaks. Raba on algul tavaliselt kaetud männimetsaga, mille kasv mullaviljakuse pideva languse tõttu muutub nigelamaks, aja jooksul asendub rabamets puisrabaga ja viimane lagerabaga, mis on soo arengu viimane järk. Veekogulise tekkega soode arengujärgu põhiastmed: veekogu metsata madalsoo madalsoomets siirdesoomets rabamännik puisraba lageraba Mineraalmaade soostumise tagajärjel tekkinud rabad jagunevad rabadeks, mis on läbinud madalsoo arengujärgu ja sood mis on oma tekkest peale eksisteerinud rabana. Turbaliigid
annaabi.ee 
