mõistuspärast, dionüüslik tähistab joobumuslikku ekstaatilist elementi. Tragüüdia allakäik algab kreeka-ratsionaalse filosoofia sünniga, mida kehastab teiste hulgas eriti Sokrates. Euripidese juures on see üleminek juba toimunud: "Jumalus, kes temas kõneles, ei olnud mitte Dionüsios, mitte ka Apollo, vaid täiesti uus deemon, nimelt Sokrates." Kandva kultuuri uuenemine peaks toimuma Richard Wagneri (1813-1883) muusika ja isiku läbi, kelle loomingusse Nietrzche on sel perioodil lausa kiindunud. 1871-1876 tegeleb Nietzsche oma ajastu kultuuriga. II Periood (1876-1882) Seda osa oma filosoofiast nimetab Nietzsche ise "ennelõunase filosoofiana". Nii sünnivad siin sellised teosed nagu "Menschliches-Allzumenschliches" (I.ja II.). "Morgenröte" ja "Die fröhliche Wissenschaft". Stilistiliselt leiab Nietzsche oma teostele aforismides optimaalse vormi. Sisuliselt seob selle perioodi teoseid võitlus "decadence", selle "moraali" ja selle "religiooni" s.o
mõistuspärast, dionüüslik tähistab joobumuslikku ekstaatilist elementi. Tragüüdia allakäik algab kreeka-ratsionaalse filosoofia sünniga, mida kehastab teiste hulgas eriti Sokrates. Euripidese juures on see üleminek juba toimunud: "Jumalus, kes temas kõneles, ei olnud mitte Dionüsios, mitte ka Apollo, vaid täiesti uus deemon, nimelt Sokrates." Kandva kultuuri uuenemine peaks toimuma Richard Wagneri (1813-1883) muusika ja isiku läbi, kelle loomingusse Nietrzche on sel perioodil lausa kiindunud. 1871-1876 tegeleb Nietzsche oma ajastu kultuuriga. II Periood (1876-1882) Seda osa oma filosoofiast nimetab Nietzsche ise "ennelõunase filosoofiana". Nii sünnivad siin sellised teosed nagu "Menschliches-Allzumenschliches" (I.ja II.). "Morgenröte" ja "Die fröhliche Wissenschaft". Stilistiliselt leiab Nietzsche oma teostele aforismides optimaalse vormi. Sisuliselt seob selle perioodi teoseid võitlus "decadence", selle "moraali" ja selle "religiooni" s.o
annaabi.ee 
