Eriti ilmnes see ilmlike pühendusluuletuste harrastuse juurdumises. Mitmed noored haritlased tollal alles tegevust alustanud Tallinna gümnaasiumi õppejõudude hulgast liitusid P. Flemingi lähimaks tutvuskonnaks. Moodustanud nn. lamburite ühingu, sidus neid Flemingi eeskujul luuleharrastus. Neist eesti kirjanduse ajalukku jäänutest võiks mainida näiteks Reiner Brockmanni, Timotheos Polust, Georg ja Joachim Salemanni. Eriti tugevad olid sidemed Niehusenite perekonnaga, kuigi ta esmaarmastatu Elize süda oli vahepeal muutunud "jäigemaks kui Lasnamäe paas". Uut vastuarmastust leidnud nooremas ões, kavatses poeet 1640. a. Saksamaalt Tallinna pöörduda, et siin arstina tegutseda. Tema kavatsuse lõpetas teel siia Hamburgis saabunud surm. Paul Fleming ja Reiner Brockmann 400 Kaja Tiisel , 10/2009 KAKS JUUBELIT EUROOPA JA EESTI KIRJANDUSLOOST: 2009. aastal on meil haruldane võimalus tähistada korraga kahe 17. sajandi literaadi ja poeedi 400
oli vahepeal abiellunud. Siis armus Fleming Elsabe nooremasse õesse Annasse. Kihluski 1639 Annaga ja otsustas jääda Tallinna, kus talle oli lubatud linnafüüsiku ehk linnaarsti ametikoht. Ta oli Leipzingi ülikoolis kunagi õppinud arstiteadust, kuid jättis selle pooleli ja sooritas eksami hoopis vabade kunstide alal. Ta läks oma arstitunnistust taotlema Saksamaale ja Tagasiteel tallinna 1640 Hamburgis haigestus ja suri 2.aprillil. Paul Flemingist Tallinna Niehusenite majja mahajäätud pärandit on peetud jäljetult kadunuks. Õnneks on säilinud paarkümmend Flemingule kuulunud raamatut, mis asuvad TLÜAR Baltika ja haruldaste raamatute osakonnas 7
annaabi.ee 
