Lätlased ja Vene valged Erinevalt Eestist, ei suutnud Läti valitsus luua tugevat sõjaväge ja jäi sõltuvaks Saksa vabatahtlikest ning baltisakslastest moodustatud väeosa - Landeswehri- abist. 16. aprillil panid baltlased Liepjas, kus sel ajal asus Läti valitsus, toime riigipöörde. Krlis Ulmanise rahvuslik valitsus kukutati. Baltlaste käsilastest loodi valitsus eesotsas Andrievs Niedraga. Eesti valitsus lubas luua Eesti pinnal Ulmanise valitsusele ustavaid väeosi ja aitas neid materiaalselt. Nii loodi Eestis Põhja-Läti brigaad, kus lõpuks oli ligi 10000 meest. 1918. aasta novembris taandus Eestisse vene valgete Põhjakorpus, mis oli sakslaste abiga loodud Pihkvas. Alguses oli see täiesti löögivõimetu, aga mai kuuks oli Põhjakorpus jälle lahinguvalmis: koosseisus oli 6000 meest. Eesti vägede suurpealetung mais
Liibavi all olid küll ka puht läti üksused polkovnik J. Balodise juhtimisel, kuid Saksa väejuhatus takistas kõigiti nende üksuste suurendamist, mistõttu polkovnik Balodisel tuli oma väeosa nõrkuse tõttu olla nii riigipöörde kui järgnevate sündmuste ajal vaid pealtvaataja rollis. Liitlased alul küll protesteerisid riigipöörde vastu Lätis, kuid baltisakslaste esindusel õnnestus neid rahustada. Ja kui Läti uus valitsus moodustati läti kirjanik-pastori Niedraga eesotsas, soovitasid liitlased Ulmanisel sellega isegi kokku leppida. Moodustatud Niedra valitsus oli küll vastuvõetav sakslastele, kuid seda ei tunnustanud Läti rahvusnõukogu. Samuti ei tunnustanud seda Põhja-Lätis Eesti abiga formeeritud läti polgud. 10 Kuni juuni alguseni 1919 ei olnud Eesti vägedel otseseid kokkupuuteid Landeswehriga.
annaabi.ee 
