· juhtmotiivide kui muusikaliste sümbolite põimumisest. W. nimetas neid temaatilisteks, meloodilisteks ehk meenutusmotiivideks. Juhtmotiivid korduvad alati, kui mainitakse või meenutatakse objekti, millega nad on seotud. Wagner tegi juhtmotiivide tabelid, millega asjatundjad said enne etendust tutvuda. · Tähtis oli põhimõte, et muusika ise annab edasi arenevat dramaatilist sisu (muusikaline draama). · Wagner kasutab suurt orkestrit, eriti "Niebelungides". Seal on 4-kordne koosseis, lisaks veel Wagneri tuubade kvartett. Suurendatud on vaskpillide rühma: lisaks tavapärastele pillidele on seal basstrompetid ja kontrabass-tromboonid ning koguni 8 metsasarve. Orkestril on ka iseseisvaid vahepalu, mida mängitakse sageli kontsertidel. · Wagner võitles lauljate ülemvõimu vastu. Ta leidis, et laulja täiendab orkestrit, mitte ei valitse ooperi üle nagu see tollal tihti juhtus. Meloodiliste aariate asemel kasutas ta
Tema loomingut mõjutas Beethoveni sümfonism ning osaliselt ka Nietzsche ja Schopenhaueri filosoofia. Tema ooperid on avaldanud mõju mitte ainult muusikale, vaid ka tervele kultuurielule ja isegi poliitikutele. Wagner tegi juhtmotiivide tabelid, millega asjatundjad said enne etendust tutvuda. Tähtis oli põhimõte, et muusika ise annab edasi arenevat dramaatilist sisu (muusikaline draama). Wagner kasutab suurt orkestrit, eriti "Niebelungides". Orkestril on ka iseseisvaid vahepalu, mida mängitakse sageli kontsertidel. Wagner võitles lauljate ülemvõimu vastu. Ta leidis, et laulja täiendab orkestrit, mitte ei valitse ooperi üle nagu see tollal tihti juhtus. Wagneri laulja peab omama tugevat väljendusrikast häält ja head tervikutunnetust. Alates "Lendavast hollandlasest " kirjutas Wagner oma libretod ise. Ta oli veendunud, et ooperite sisu peab olema minevikust (saksa mütoloogiast), mitte pahelisest kaasajast