vend. 14. Bourdieu klassiteooria - Bourdieu räägib põhiliselt kolmest klassist: kõrgklass, kes ise kehtestab reeglid; keskklass, kes püüab neid jäljendada; alamklass, kes on rahul sellega mida talle pakutakse. klass on vaid teoreetiline jaotus normaalolukorras. 15. Võrdle Marxi ja pluralistide võimu definitsioone võim on ühiskonnastruktuuri omadus, sõltumatu võimusuhtes osalejate individuaalsest tahtest. Klassistruktuuri tagajärg. Def nt. Nicos Poulantzas (1978): Võim = ühe klassi võimalus oma huvide teostamiseks teiste klasside huvide vastu. - NB: 1) võim on lahutamatu majanduslikest ja klassisuhetest 2) võim sisaldab sundust/selle võimalust (politsei, sõjavägi...) 3) konflikt on tegelikult klasside, mitte indiviidide vahel (vrd. pr. k. société anonyme = osaühing . kaasajal on omamine impersonaalne) 4) kui tahta analüüsida võimu, tuleb alustada tootmissuhete analüüsist
3) eeldatakse, et võimu omava ja mitteomavate huvid on erinevad, 11ga vastuolus (Partei olulisus võimu teostamisel) 4) võim on n-ö. negatiivne: teiste tegevuse piiramine, sunduse kasutamine - kui võimu kasutamine on alluvate poolt heaks kiidetud, on tegemist autoriteediga (esitas 3 põhilist tüüpi) II Marx ja mark(x)sistid: võim on ühiskonnastruktuuri omadus, sõltumatu võimusuhtes osalejate individuaalsest tahtest. Klassistruktuuri tagajärg. Def nt. Nicos Poulantzas (1978): Võim = ühe klassi võimalus oma huvide teostamiseks teiste klasside huvide vastu - NB: 1) võim on lahutamatu majanduslikest ja klassisuhetest 2) võim sisaldab sundust/selle võimalust (politsei, sõjavägi...) 3) konflikt on tegelikult klasside, mitte indiviidide vahel (vrd. pr. k. société anonyme = osaühing . kaasajal on omamine impersonaalne) 4) kui tahta analüüsida võimu, tuleb alustada tootmissuhete analüüsist