Tihedus normaaltingimustel on 8,9 g/cm3 Sulamistemperatuur on 1455 °C ja keemistemperatuur 2913 °C. 5 Kasutamine Rõhuv enamus nikli toodangust kasutatakse ära nii raua kui ka värviliste metallide sulamite koostises Mõni protsent nikli toodangust kasutatakse katalüsaatorite saamiseks, mida rakendatakse sünteesikeemias ja toiduainetööstuses 6 Võrrandid 2Ni + 2NaOH 2NiO + 2Na + H2 NiCl2 + 6H2O NiO + NiSO4 + 7H2O 7 Huvitavat Nikkel on Eesti rahvastiku hulgas kõige enam levinud kontaktallergeen. Põhilised niklitootjad maailmas on Venemaa, Kanada, Uus Kaledoonia ja Austraalia. Nikli aastane toodang jääb umbes miljoni tonnini. Nikkel võib palaval suvel põhjustada allergilist nahapõletikku. Üldvarusid maismaal hinnatakse 70 miljonile tonnile. 8 9 10 Küsimus Nikkel on.. a) Leelismetall b) Metall
Li + S = Li2S Al + S = Al2S3 3. HALOGEENIDEGA Väga aktiivselt Vajavad eritingimusi halogeniidid (Hal -1) Ba + I2 = BaI2 Mn + F2 = MnF2 Ni + Cl2 = NiCl2 (kõik metallid) Al + At =Al3At3 Cr + Br2 = CrBr 4. VEEGA Tõrjuvad külmast veest H2 Tõrjuvad H2 veeaurust välja. Tekib Ei reageeri alus + H2 välja. Tekib alus. oksiid. oksiid + H2 2K + 2H20 = 2KOH + H2 2Al + H2O = 2Al(OH)3 + 3H2
60 Ni 26,23 59,9308 - 61 Ni 1,19 60,9311 - 62 Ni 3,66 61,9283 - 63 Ni 0 62,93 100 aastat 64 Ni 1,08 63,928 - 65 Ni 0 65 2,517 tundi -3- Keemilised omadused: Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,91 Oksiidi tüüp: nõrkaluseline Ühendid: Fluoriidid: NiF2 Kloriidid: NiCl2 · 6H2O, NiCl2 Bromiidid: NiBr2 Jodiidid: NiI2 Hüdriidid: - Oksiidid: NiO, Ni2O3 Sulfiidid: NiS, NiS2, Ni3S2 Seleniidid: NiSe Telluriidid: - Nitriidid: - Ühendeis on Ni o.-a. valdavalt II või III. NiO saadakse Ni(NO)3, NiCO3 või Ni(OH)2 kuumutamisel kõrgel temperatuuril, madalamal temperatuuril tekib oksiidide segu või Ni 2O3. Hüdrooksiidid: Ni(OH)2, Ni(OH)3 * Ni(OH)2 tekib roheka värvusega sademena Ni (II) soolade reageerimisel leelisega
Aaatomimass Ar(Ni)=58,693 ja massiarv A=59. Järjenumber tabelis Z=28. Nikli aatomi tuumas on 28 prootonit ja 31 neutronit. füüsikalised omadused: Nikkel on hõbedase värvusega plastiline ja ferromagnetiline metall. Tema tihedus =8,908g/cm3. Nikkel on sulamistemperatuuriga 1455oC ja keemistemperatuuriga 2913oC. Tüüpolekuna on nikkel tahke 25oC juures. keemilised omadused: 1. metall+hapnik=oksiid 2Ni+O2=2NiO 2. metall+ hape=sool+vesinik Ni+H2SO4=NiSO4+H2 Ni+2HCl=NiCl2+H2 3. metall+sool=uus metall+uus sool Ni+2KCl=NiCl2+2K 4. metall+mittemetall=sool Ni+2Cl=NiCl2 ühendid: Vase-nikli-tsingi sulamit hakati kasutama hõbeda asemel. Ligi pool nikli maailmatoodangust kulub roostevaba kroomnikkelterase toomiseks. Nikli ja kroomi sulamist tehakse elektripliitide ja -ahjude küttekehasid. Nikli ja vase sulamit kasutatakse laeva- ja masinaehituses, elektrotehnikas ja keemiatööstuses, sest sulam on keemisele toimele ja korrosioonile vastupidav.
3. P-metallid ja siirdemetallid: Ei reageeri aktiivselt veega, osa neist (Al, Zn, Fe) võivad kõrgel temperatuuril reageerida veeauruga, tõrjudes välja vesiniku, tekib vastava metalli oksiid: 3Fe + 4H20 => Fe304 + 4H2 Väheaktiivsed metallid ei tõrju veest vesinikku välja ka kõrgel temperatuuril (nt Ni, Pb, Cu, Ag) Tekkinud hüdroksiid ja oksiidid on vees raskesti lahustuvad Paljud p-metallid ja siirdemetallid reageerivad hapete lahustega, tekib vastava metalli sool: Ni + 2HCl => NiCl2 + H2 Väärismetallid ja vask ei tõrju hapetest välja vesinikku. 4. Reageerimine leeliste lahustega: Leelistega reageerivad vaid üksikud metallid, mille oksiidid ja hüdroksiidid on amforteersed, Nendest tuntumad on Al, Zn. Sealjuures tekib kummalise koostisega sool, mis meenutab valemilt alust. Koosneb kahest metallis ja OH rühmast. Läheainena võtab osa lisaks vesi: 2Al + 2NaOH +6H20 => 2Na[Al(OH)4] + 3H2 Metallide reageerimine sooladega:
· Fosforiga moodustuvad fosfiidid · Nikkel on kõrge katalüütilise aktiivsusega. Füüsikalised omadused: Aatommass: 58,69 Sulamistemperatuur: 1453 °C Keemistemperatuur: 2913 °C Tihedus: 8,91 g/cm3 Värvus: hõbevalge, kollaka läikega Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Tihedus tavatingimusel: 8,9 g/cm3 Kõvadus Mohsi järgi: 4 Keemilised omadused: Elektronegatiivsus Paulingu järgi: 1,91 Oksiidi tüüp: nõrkaluseline Ühendid: Fluoriidid: NiF2 Kloriidid: NiCl2 · 6H2O, NiCl2 Bromiidid: NiBr2 Jodiidid: NiI2 Hüdriidid: - Oksiidid: NiO, Ni2O3 Sulfiidid: NiS, NiS2, Ni3S2 Seleniidid: NiSe Telluriidid: - Nitriidid: - Ühendeis on Ni o.-a. valdavalt II või III. NiO saadakse Ni(NO)3, NiCO3 või Ni(OH)2 kuumutamisel kõrgel temperatuuril, madalamal temperatuuril tekib oksiidide segu või Ni2O3. Hüdrooksiidid: Ni(OH)2, Ni(OH)3 * Ni(OH)2 tekib roheka värvusega sademena Ni (II) soolade reageerimisel leelisega
kondensatsioonireaktsioonides. Katalüsaatorina kasutatakse ka nn skelett-niklit, mida saadakse nn Raney nikli, sulami Ni + Al või Ni + Si töötlemisel leelise lahusega (Al või Si „lahustub“, jääb järele suure eripinnaga, aktiivne Ni). Nikli kõige laialdasemalt kasutatavad ühendid on veeslahustuvad Ni(II) soolad. Nad esinevad enamasti sinakasroheliste või roheliste kristallhüdraatidena, levinumad soolad on kloriid, sulfaat ja nitraat, vastavalt NiCl2•6H2O, NiSO4•7H2O ja Ni(NO3)2•6H2O. Soolade lahustumisel tekib sinakasroheline lahus (Ni2+-iooni värvus). Leeliste toimel Ni(II) soolade lahustele moodustub Ni(OH)2 roheka värvusega sade. Ni(OH)2 oksüdeerumisel (aeglaselt õhus, kiiremini oksüdeerijate, nt H2O2 või Br2 toimel) tekib must kristalne nikkel(III)oksiidhüdroksiid NiO(OH) Nikli binaarsetest oksiididest esineb vaid üks ühend – nikkelmonooksiid NiOx (x ~ 1). See aine
Vooluallikas ei saa luua vajalikku elektronide defitsiiti, sest Cl- oksüdeerumine annab elektrone piisavalt juurde. b) CuCl2 elektrolüüs vaskelektroodidega Katoodil (sõltumata elektroodi materjalist) redutseeruvad vaskioonid Cu++ + 2e Cu Anoodil oksüdeerub vask Cu - 2e Cu++, sest Cl- iooni oksüdeerumiseks on vajalik suurem elektronide defitsiit, mida aga vase oksüdeerumise tõttu ei saa tekkida. c) NiCl2 elektrolüüs nikkelelektroodidega Katoodil redutseeruvad nii Ni++ kui H+ ioonid. Selline vesiniku kooseraldumine esineb pingerea kõikide metallidega alates alumiiniumist kuni vesinikuni 2H+ + 2e H2 Ni++ + 2e Ni Anoodil toimub Ni oksüdeerumine Ni - 2e Ni++ Muud protsessid on välistatud, sest Ni oksüdeerumise tõttu jääb elektroodi potentsiaal väikeseks. d) NaOH lahuse elektrolüüs süsinikelektroodiga Katoodil eraldub vesinik
annaabi.ee 
