pehmel suulael - velaarid kurgunibul uvulaarid kõval suulael palataalid hambasompudel alveolaarid hammastel dentaalid huultel labiaalid keelehäälikud e lingvaalid Ülesandeks on moodustada häälikuid nende moodustumise lõppfaas on suuõõnes 16. Millised on suuõõne ja keele erinevad osad? Suuõõs (häälikute moodustumise koht) kõri poolt huulte poole: kurgunibu, pehme suulagu, kõva suulagi. Pehme suulagi koos nibuga sulevad ja avavad käiku ninaõõnde, lisaks otsesed ülesanded häälikute kujundamisel. Pehme ja kõva suulagi jagunevad mõlemad veel omakorda taga-, kesk- ja eesosaks. Kõva suulae eesosas on hambasombud e. alveoolid. Hambad. Suuõõne põhjas on keel. Keele osad: keelepära, keeleselg. Keeleselg jaguneb 3: keeleselja äärmine eesosa ehk lava, keeletipp ja keele küljed. 17. Missugused on kõne foneetilise transkribeerimise võimalused (IPA ja SUT)?
seas. 4.Sekundaarsete sugutunnuste areng Higinäärmed hakkavad tööle. Alguses kui tööle hakkavad, iseloomulikku higi lõhna pole, kui see tekkima hakka. Enne märkad sa vistrike ja vinne, puberteedi ealisel läheb aega oma higilõhnaga kohanemiseks. Peseb 4 korda päevas käsi, selleks et oma uue lõhnaga harjuda. Rindade arenguga algabki puberteedi iga tüdrukutel. Rindade arengul 4 staadiumit, peab teadma seda ise. Kõigepealt algab see et tuleb rinna oreool koos nibuga, siis tuleb teine staadium rinna roosi staadium tekib kooniline rind, rinnanibu ja oreool pole eristunud. Siis kujuneb välja primaarne rind, mis on sellise kujuga mis see pärilikult antud on kuju ja suurusega ja oreoolist tuleb välja nibu. Nende tunnustega seoses mis on esimesed murdeiga alustavad tunnused Poisid muretsevad väliste sugutunnustega . Ja ka rindade arenemisega (feminiine tunnus u 40%)Genitaalide suuruse ja kujuga seonduvad, kas see kõik jääb normi piiresse.