Keemiliste reaktsioonide ja protsesside planeerimisel on tähtis: kirjeldada matemaatiliselt reaktsiooni kulgemist leida seos reaktsiooni kiiruse ja temperatuuri vahel eeldada reaktsiooni võimalikku mehhanismi reaktsiooni termodünaamiline kontroll või kineetiline kontroll 2. Reaktsiooni kiiruse väljendamine reaktsiooni kulgemise astme abil. Eeldame reaktsiooni aA+bB=dD+eE N 0 i Yi ni ni0 i # i0 ni0 on aine hulk ajahetkel null ja ni on aine hulk mingis ajahetkes. ni on väljendatud moolides, i dimensioonita suurus, moolides. # Reaktsiooni kiirust võib defineerida d# 1 dnA 1 dn B 1 dn D 1 dn E dt a dt b dt d dt e dt dn i i d # dni i d # ja
seega kehtib selline võrrand: d 1 dna 1 dnb 1 dnc 1 dnd =- =- = = dt a dt b dt c dt d dt dn1 dn2 Üldiselt: = = ... = d d 1 d 2 Kus on reaktsiooni kulgemise aste. Nõudes veel et =0 katse algul, saame: ni = n i 0 + i * kus ni0 on komponendi i algne moolide arv. Näide: Oletame, et meil on eelmise reaktsiooni toimumise selline olukord: n0(N2) = 1, n0(H2) = 1, n0(NH3) = 0. Oletame ka, et mingil hilisemal perioodil mõõdame lämmastiku moolide arvu (a) n(N2) = 2/3 and (b) ½. Millised on teiste komponentide sisaldused sellel ajahetkel. Lahendus: (a) Saame kirjutada n(N2) = 1 - = 2/3, seega =1/3. Nüüd n(H2) = 1-3= 0 . n(NH3)=2 =2/3. (b) Tegutsedes samamoodi saame =1/2, is annab n(H2) = 1-3= -1/2. See on aga
K: Cu0 +2e =Cu2- Fe 2+ + O2 + 2H2O = Fe 2O3 +8H+ 34. : 26. - - ( : 20-25 ° , 1 ):, . : -- %, (-) | | | | (+) -t° ,,. A: Ni0 -2e = Ni2+ - , , : Ag1+ +1e = Ag0 - ( ) .... - 0- = 0() 0() - (- ,,) , 27. , . ( ).
ainetelt vee koostiselemendid. Lämmastikhape: tugev ühealuseline hape, suitsev värvuseta vedelik. Kontsentr.-tud on 65 %-ne. Väga tugev oksüdeerija, reageerides redutseerub läm.oksiidideks, vabaks lämmastikuks või ammoniaagiks. Vähesed metallid ei reageeri l.-ga; mittemet. Oksüdeerivad tema toimel vastavateks hapeteks. Paljud org. ained võivad l.-ga kokkupuutes süttida. Redoksreaktsioonid: Ca2++H2SO42-àCa2+SO42-+H20h 3Ni0+8HNO3=3Ni2+(NO3)2-+2NO3+6H2O Ca0- 2eàCa2+ Ni0 2eàNi2+2H+2eà2H0àH2h N5++3eàN2+Hapete peamise sarnased ja erinevad omadused: mõlemad on tugevad oksüdeerijad, reageerivad hüdroksiididega, moodustavad soolasid... 40. Aluseks nimet keemilist ühendit, mis sisaldab hüdroksiidrühma –OH ja dissotseerub vesilahuses, moodustades hüdr.ioone. Happega reageerides annab soola. Hapete ja aluste teooria kohaselt on a. aine, mis seob prootoneid või annab teisele happele elektronpaari. Leelisteks nimet
annaabi.ee 
