Moodustuvad raskestilahustuvad ühendid. · Tugeva aluse ja tugeva happe soolad: annavad neutraalseid vesilahuseid. Nt. NaCl, KNO, BaCl, MgCl, KI, KClO. Soolad kui tugevad elektrolüüdid on vesilahuses täielikult dissotsieerunud. · Tugeva aluse ja nõrga happe soolad: annavad aluselisi lahuseid. Nt. NaS, KCN, NaCO, CHCOONa. Reageerib nõrga happe anioon. · Nõrga aluse ja tugeva happe soolad: annavad happelisi lahuseid. Nt. FeCl, Al(SO), NHNO, SbCl. Reageerib nõrga happe katioon. Võreenergia energia, mis eraldub kristallide tekkimisel ioonidest, aatomitest või molekulidest. Mida suurem võreenergia,seda püsivam on ühend . Amorfsed ained ühendid, millel puudub korrapärane 3-mõõtmeline struktuur ja mis võivad võtta suvalise kuju. · Omadused on ühesugused igas suunas, · Puudub kristallvõre, ei voola, omavad kindlat kuju, · Mehaaniliselt suhteliselt tugevad,
keemiast. Kes järgnevatest reaktsioonidest mõh-kugi ei taipa, peab hoolikalt läbi lugema keskkooli keemiaõpiku viis esimest peatükki. 1) Kaaliumperkloraat perkloorhappest ja kaaliumhüdroksiidist: K(OH)?+H?ClO?=KClO+HO 2) Kaaliumnitraat lämmastikhappest ja kaaliumhüdroksiidist: K(OH)?+HNO?=KNO? HO 3) Ammooniumperkloraat perkloorhappest ja ammooniumhüdroksiidist: NH?OH?+H?ClO?= = NHClO+HO 4) Ammooniumnitraat lämmastikhappest ja ammooniumhüdroksiidist: NH?OH?+H?NO?=NHNO+HO 5) Alumiiniumpulber hapetest, alumiiniumfooliumist ja magneesiumist: A) Alumiiniumfoolium + 6HCl?=2Al?+3H B) 2Al?Cl (aq)+3Mg?=3MgCl (aq)+2Al Alumiinium sadestub nõu põhja väga peene hõbedase pulbrina, mis tuleb filtreerida ja kuivatada. Sama meetod kehtib lämmastikhappe ja väävelhappe puhul, kuid need happed on lõhkeainete valmistamiseks liiga suure väärtusega, et neid taoliseks otstarbeks kasutada, kui neid just eriti suurtes kogustes käepärastpole