vanemate, nende asemike või kollektiivsete ideaalidega samastumise tulemusel. Daniel Lagasche on piltlikult öelnud, et superego on inimesele autoriteediks ja ego-ideaal teenäitajaks, kuidas ta end üleval peab pidama, et superego ootusi täita. Niisiis miski püüdleb naudinguid, mina testib reaalsust ja ülimina taotleb täiuslikkust. Nende kolme meeskonnatöö korral on inimesel harmooniline isiksus, integreeritud käitumine ja meeldivad emotsioonid. Konflikti korral on esimene signaal ängistus (ärevus või hirm, das Angst, anxiety). Ängistus on hirm välismaailmast tuleva trauma ees. Kuna väikelaps ei suuda instinkte (seksuaal- ja agressiivtunge) omal jõul rahuldada, satub ta traumeerivaisse olukordadessse. Siit tekib kogemus, et tung võib olla ohtlik. Organism saab erutusega üle ujutatud, see ongi esmane ängistus, automaatne ja mittespetsiifiline (free floating anxiety). Selle teooria
ÜLDPSÜHHOLOOGIA EKSAM KEEL JA KÕNE 1. Kõne tekke teooriad Jumaliku tekke käsitlus mitme usundi meelest andis Jumal koos inimeste loomisega neile ka kõnelemisvõime ja keele. Kõnekasutuse alged on bioloogilise päritoluga ning inimesed sünnivad ilma valmis kõnelemisvõimega. Kui inimene ei õpi kõnelema kriitlises elueas, läheb tal keele omandamine hiljem äärmiselt vaevaliselt. Sotsiaalse leppe teooria sõnad ja grammatika alged tekkisid meie kaugete esivanemate omapärase kompromissi tulemusena eelistada ühtesid mõisteid ja muutevorme teistele. Auh auh teooria inimkõne tekkis loodushäälte jäljendamisel, häälitsuste edasiarendamisel. Häälitsuste ja hõikamiste arendus inimkõnet mõisteti valdavalt reflektoorse protsessina. Watsoni meelest õpib laps kõnelema oma keskkonda jäljendavate häälitsuste kinnitamise kaudu. Kognitiivne käsitlus keele aluseks on tunnetusskeemide e. kognitiivsete struktuuride te...
annaabi.ee 
