Kuid kool jäi järgmisel aastal pooleli, kuna Davist ahvatles rohkem Charlie Parkeri grupis mängimine. Esimese oma nime all tehtud plaadi andis ta välja 1947. aastal .Selles mängisid Mr. Parker, pianist John Lewis ja trummar Max Roach. 1948. aastal koostas ta noneti, seda arranzeeris Gil Evans ning albumit peetakse cool jazzi alguseks. 1950. aastate alguses sõlmis Miles Davis lepingu legendaarse Prestige plaadikompaniiga, millele plaadistas suure osa aastakümnest. Tugev esinemine aasta Newporti dzässfestivalil juulis 1955 tõi lepingu plaadifirmagaColumbia Records, mis sidus teda kuni 1985. aastani. See prestiizne leping võimaldas luua tal esimese oma nn. suurtest kvintettidest, ms. saksofonist John Coltrane'i ja kontrabassist Paul Chambersi ja pianist Bill Evansiga. 1950. aastate lõpus hakkas Davis eksperimenteerima laadilise dzässiga, mis kulmineerus albumiga" Kind Of Blue" (1959), mis on praeguseks ajaks müünud üle kahe miljoni eksemplari
Esimese oma nime all tehtud plaadi andis ta välja 1947. aastal (sellel mängisid ms. Parker, pianist John Lewis ja trummar Max Roach). 1948 koostas ta noneti, millesse kuulusid ms. Gerry Mulligan, Lee Konitz, John Lewis, J.J.Johnson. Seda koostööd arranzeerija Gil Evansiga peetakse nn. cool jazzi alguseks (album "Birth Of The Cool," 1949). 1950. aastate alguses sõlmis lepingu legendaarse Prestige plaadikompaniiga, millele plaadistas suure osa aastakümnest. Tugev esinemine aasta Newporti dzässfestivalil juulis 1955 tõi lepingu plaadifirmaga Columbia Records, mis sidus teda kuni 1985. aastani. See prestiizne leping võimaldas luua tal esimese oma nn. suurtest kvintettidest, ms. saksofonist John Coltrane'i ja kontrabassist Paul Chambersi ja pianist Bill Evansiga. 1950. aastate lõpus hakkas eksperimenteerima modaalse ehk laadilise dzässiga, mis kulmineerus albumiga Kind Of Blue (1959), mis on praeguseks ajaks müünud üle kahe miljoni eksemplari ja on üks kõikide aegade
Ellington suutis oma orkestrit koos hoida kauem kui keegi teine orkestrijuht ja tehes sealjuures vähe muudatusi. Ellington lõi ka oma "dzunglistiili" koos Miley ja Nantoniga, kus trompeti ja trombooni ekspressiivsed urisevad helid meenutasid dzungliöös kostvaid hääli. Võttis ka esimesena kasutusele inimhääle kui instrumendi ja nn. kajakambri. Tihti ennustasid kriitikud talle langust, mida aga ei juhtunud. See juhtus 1956 Newporti festivali, kus Ellington oli välja kuulutatud vaid ühena teiste ahvatluste seast. Keegi ei oodanud midagi erakordset, kuid tema etteaste osutus kogu festivali kulminatsiooniks. See oli üks viiekümnendate suuri jazzõhtuid. Pärast Billy Strayhorni surma päästis Ellington veel kord valla uue loomejõu. Sündis mitu olulist uut tööd ja plaati. 1970 võttis Ellington ette pikima turnee, mille jazzorkester eales ette võtnud: Nõukogude Liit, Euroopa ja Ladina-Ameerika. 25. mail
Sentimental Mood", ,,Caravan". 1940ndaid ja viiekümnendate algust võib pidada Duke Ellingtoni karjääris kerge allakäigu aegadeks. Sellel ajal tõusid esile teised muusikastiilid nagu Bebop, Rythm and Blues, Rock & Roll, mis viisid ära hulga publikut. Bigbändide populaarsus vähenes. Kuid just siis, kui asjad ei paistnud hästi, lõpetas Ellington kriitikute ennatlikud jutud ,,langusest". See juhtus 1956.a Newporti festivalil, kus Ellington oli välja kuulutatud vaid ühena teiste ahvatluste seas. Keegi ei oodanud midagi erakordset, kuid tema etteaste osutus festivali kulminatsiooniks. Duke mängis oma vana ,,Diminuendo and Crescendo in Blue", mis oli üks tema esimesi pikemaid kompositisoone, Paul Gonsalves puhus kuueminutilise vaimustava tenorsaksofoni soolo ja band tekitas sellise kaasakiskuva drive'i, millist polnud keegi Ellingtonilt juba pikka aega kuulnud
annaabi.ee 
