granulotsütaarset anaplasmoosmi . (Fuente et al., 2016) See haigus on küll zoonootiline, aga ei levi siiski otsese või kaudse kontakti teel haige lemmikloomaga, vaid ainult läbi nakkust kandvate puukide. (Ward, 2012) Loom nakatub haigusega 24-48h jooksul peale nakkust kandva puugi hammustust. See levib organismis mööda lümfi ja veresooni. Haiguse inkubatsiooni periood on 1-2 nädalat. Peale P- selektiiniga kinnitumist, mida leidub rohkelt bakteri pinnal, siseneb bakter endotsütoosi teel neutrofiilidesse. Seal patogeen jaguneb binaarse lõhustumise teel, moodustades morulae (ing k.). See lõhub fagosoomi ja nakkus liigub edasi järgmistesse neutrofiilidesse. Immuunsüsteemi häiritus võib põhjustada sekundaarseid infektsioone. (Kohn et al., 2008) Rootsis tehtud uuringu järgi esines 18 protsendi kliiniliselt tervete koerte veres A. phagocytophilumi antikehi. Suur osa nakkuse saanud koeri on selle märkamatult läbi põdenud. (Vera et al., 2014)
prokoagulantseid valke, fibrinolüütilisi valke ja adhesioonimolekule. Veel võivad kasvajarakud tekitada hüperkoagulatsiooni seisundi tootes mikropartikleid ja inflammatoorseid tsütokiine ja inhibeerides fibrinolüütilist aktiivsust. (Kubitza, et al. 2008: 207) Kasvajarakud on võimelised kinnituma vaskulaarsetesse peremeesrakkudesse (s.o endoteelirakkudesse, monotsüütidesse, trombotsüütidesse ja neutrofiilidesse, granulotsüütidesse), sellega stimuleerides protrombootilisi omadusi peremeesrakkudes. (Falanga et al. 2013: 870872) Kasvajapuhune VTE sõltub kasvaja lokalisatsioonist. Kõrge risk on pankrease-, aju-, mao-, munasarja-, neeru- ja kopsukasvaja puhul. Madala riskiga on näiteks rinna- ja eesnäärme kasvaja. (Ibid: 873-875) 13 VTE risk varieerub kasvaja erinevatel etappidel. Olles kõige kõrgem mõned kuud peale kasvaja
annaabi.ee 
