Liidu üksused maha ühise võiduparaadi. N.Liidu baaside ajastu Eestis.: © Siimo Lopsik 2014 2 Poola jagamise järel oleks N.Liit võinud ilma mingi tseremooniata hõivata kõik paktiga ette nähtud alad, kuid Stalin soovis ettenägelikult vältida agressori mainet. Baltikum tuli hõivata järk-järgult ja otsekui sealsete rahvaste enda tahtel. 1939.a. septembris, kui sõda juba käis, pidasid Eesti võimud vastavalt oma neutraliteedikohustustele Tallinnas kinni Poola allveelaeva „Orzel“. 17.septembril laev põgenes ja see andis N.Liidule sobiva ettekäände asuda realiseerima oma kavatsusi Eesti hõivamiseks. Eesti kaubandusläbirääkimiste saatkonnale esitati nõudmine sõlmida N.Liiduga “VASTASTIKUSE ABISTAMISE LEPING” , mille alusel toodaks Eestisse N.Liidu sõjaväebaasid. Peale N.Liidu psühholoogilist pressingut (lennukid rikkusid pidevalt õhuruumi, merelt
salaleping Molotov Ribbentropi pakt. MRP all pidi Poola jagatama , Eesti Läti, Leedu, Soome aga loeti NSVL koosseisu. Sellega oli Stalin saanud Hitleriga selle mida tahtis. 3. Sõda algas 1. Sept 1939. Poolakad panid vapralt vastu, kuid nende armee oli ajast maha jäänud. Neil oli olulisel kohal ratsavägi, mis sakslaste soomukitele vastu ei saanud. 4. 1939. A. Sept, kui sõda juba käis, pidasid Eesti võimud vastavalt oma neutraliteedikohustustele Tallinna kinni Poola allvelaeva Orzel. Paraku laev põgenes ja see andis NSVL sobiva ettekäände realiseerida oma kavatsusi. Karl Selterile esitati nõudmine sõlmida NSVL vastatikune abistamise leping 5. 1939. A. Lahkusid Hitleri kutsel baltisakslased. Eestlaste enamikku jättis see küll suhteliselt külmaks kuid samas tähendas baltisakslaste lahkumine siiski pika kultuuritraditsiooni katkemist. 6. 1940 kevadel hakkas sõda kiirelt levima
annaabi.ee 
