kulgeb seetõttu aeglaselt ja taimejäänused hakkavad kuhjuma. Kõdu kuhjub enamasti liigniisketel muldadel, sest need on hapnikuvaesed. Kõdu koostisest avaldab mõju süsiniku ja lämmastiku vahekord: mida väiksem see on, seda kiiremini kõdu laguneb. Näiteks lepalehtede C/N on 12, kuusel 48. Oluline on ka aluste sisaldus kõdus. Alused mõjuvad lagunemisel tekkinud happesusele neutraliseerivalt. Näiteks lehtpuude (kask, jalakas) kõdu sisaldab kuus korda enam karbonaatseid ühendeid kui okaspuude kõdu. Oluline on ka kõdu veesisaldus: kui kõdu on õhukuiv, siis ta ei lagune. Niiskus suurendab kõdu lagunemiskiirust seni, kuni õhu juurdepääs on küllaldane. Kui õhupuudus kutsub esile anaeroobsete bakterite tegutsemise aeroobsete bakterite ja seente asemel, siis lagunemine aeglustub.
Kõdu koostisest avaldab mõju süsivesikute, valkude ja ligniini vahekord: mida suurem on ligniinisisaldus, seda aeglasem on lagunemine. Eri kõduliikide lagunemiskiirust seostatakse sageli süsiniku ja lämmastiku suhtega: mida väiksem see on seda kiiremini kõdu laguneb. Näiteks W.Wittichi (1961) järgi on leedripuu kõdul C/N 12, sanglepal 16, sarapuul 28, pärnal 37, kasel 45, kuusel 48. Oluline on ka aluste sisaldus kõdus. Alused mõjuvad lagunemisel kujunenud happesusele neutraliseerivalt. Näiteks lehtpuude (saar, jalakas) kõdu sisaldab kuus korda enam leelisi kui okaspuude kõdu. Oluline on ka kõdu veesisaldus: kui kõdu on õhukuiv, siis ta ei lagune. Niiskus suurendab kõdu lagunemiskiirust seni kuni õhu juurdepääs on küllaldane. Kui õhupuudus kutsub esile anaeroobsete bakterite tegutsemise aeroobsete bakterite ja seente asemel, siis lagunemine aeglustub. Eriti oleneb lagunemine temperatuurist. Talvel mikroorganismide elutegevus vaibub