Ta rakendab jõudu ning saab teha otsustusi. Millise politseiniku puhul võiks olla kõige suurem oht, et ta läheb teisele poole üle? Majanduskuriteod, maksukuriteod, poliitilise sfääriga seotud kuriteod. Seal on raskem politseinikul tunda autoriteetsemana ennast. Ei ole hea tunne, kui teatakse, et keegi on kurjategija, aga käed ei ole nii pikad ja ei saa kätte. Akadeemiline keskkonna õigusrikkumiste juurde (põhikool ja gümnaasium). Mahategemine ja spikerdamine. NEUTRALISEERIMISTEOORIA Tähtsamad nimed on D.Sykes ja D.Matza. Nemad hakkasid vaatama normi rikkuvat käitumist teistpidi kui sotsioloogiline koolkond tavaliselt (sotsioloogiline koolkond kui indiviid rikub normi, on ta mingi teise normi omaks võtnud). Neutraliseerimisteooria võtab aluseks selle, et normijärgijatel ja mittejärgijatel ei ole erisust selles, milliseid norme nad tunnistavad. Kurjategijad tunnistavad samu norme, mida tunnistame meiegi. Selline mõte hakkas idanema, kui vaadata
Mäss +/- +/- Diferentseeritud assotsiatsioonide teooria: Edwin Sutherland (1978) (õppimisteooria) - Kuritegelik käitumine on õpitud. See omandatakse grupis interaktsioonis suhtlemisprotsessi läbi. - Õpitakse ära nii kuritegude sooritamise tehnika kui ka spetsiifilised suhtumised, hoiakud ja motivatsioon. - Diferentseeritud seosed varieeruvad sageduselt, kestuselt, prioriteetsuselt ja intensiivsuselt. Neutraliseerimisteooria: Sykes ja Matza (1980) (õppimisteooria) - Hälbiv ja kuritegelik käitumine omandatakse läbi kuritegelike tegurite õigustamise protsessi. - Kurjategija ei erine oluliselt tavainimesest, nemadki tunnevad häbi ja süütunnet oma tegude pärast. - Läbi psühholoogilise kaitse mehhanismide vabastatakse kriminaalne motivatsioon ehk hälbiv käitumine võetakse omaks protsessi kaudu, mis kuritegevust õigustab. - Neutraliseerimistehnikad oma tegude õigustamiseks: 1