Kuid sellel teadmisel oli siiski alati teatud lõplik piiritletus ja piiritletud rakendusala ja -väärtus. Lisaks oli sofistlikule haridusemõistmisele iseloomulik, et see oli suunatud sellele, et anda õppijaile teadmisi ja oskusi, mis oleksid kasulikud selleks, et ühiskondlikus avalikkuses edukalt osaleda, mitte aga kõlbelise karakteri kujundamisele. Sofistid käsitasid teadmisi ja oskusi, mida nad õpetasid, niiöelda kõlbeliselt neutraalsetena. Need pidid aitama inimesel endale ühiskonnaelus seatud eesmärke saavutada. Kuid sofistide õpetus ei paistnud püüdvat määratleda seda, millised eesmärgid on head ja millised on halvad. Protagorase järgi paistavad ju kõik väärtushinnangud relatiivsed olevat, sest iga indiviid on enda jaoks kõigi asjade mõõt. Ning indiviidid võivad asju muidugi erinevalt hinnata. Sofistide poolt
Zurvan on kogu füüsilise olemise ning füüsikalise liikumise algpõhjuseks. Ta pole mitte ainult loodusjumalus, vaid Loodu (cihr) ise. Samas juhib Zurvan ainult füüsilist universumi, tal puuduvad moraalsed omadused ning ta ei sekku Hea ja Kurja vahelisse võitlusse, vaid on mõlema suhtes ükskõikne. (ibid) Algne müüt kahe vastandprintsiibi (Ohrmazd & Ahriman) tekkimisest kujutab ka neid olemuselt suhteliselt neutraalsetena. Ohrmazd (Ahura Mazda) muutub Olemisse sisenedes ,,kuum- niiskeks" ja Ahriman ,,külm-kuivaks". Ohrmazd seostub siis õhuvalla ja tulega (päike kui Ohrmazd`i silm) ning Ahriman maaga, kuivõrd vesi voolab maa peal. (ZAEHNER 1972:267) Hilisem areng lisab protousundi kahele printsiibile veel omadusi ning isisksustab need. ,,Nii paistab olevat küllalt selge, et esimene erisus, mis Ühe puhul ilmsiks saab, on jagunemine