kõneviisi olevikus ja oleviku eituses; 4) mitmuse 2. pööre väljendab seda, et subjektisikuid on mitu ja vähemalt üks neist on kuulaja, mitte ükski aga kõneleja, nt te suhtu/te sellesse hästi; vaada/ke maastikku. Lõpul on kaks allomorfi: -te (ela/te) ja 0 (ela/ge), viimane esineb ainult käskivas kõneviisis; 5) ainsuse 3. pööre osutab, et subjektisik pole ei kõneleja ega kuulaja, andmata infot subjektisiku kohta. See on neutraalseim pöördekategooria liige. Nt Ta tule/b homme. Päev otsa mürista/s. Tunnusel on kaks allomorfi: -b (see on ühtlasi keeleajalooline oleviku tunnus), nt ta ela/b ja 0 (ta ela/s); 6) mitmuse 3. pööre väljendab seda, et subjektisikuid on vähemalt kaks, kuid kõneleja ega kuulaja ei kuulu nende hulka. Nt nad ela/vad meie lähedal; aknad avane/si/d aeda. Lõpul on kaks allomorfi: -vad (keeleajalooline oleviku tunnus), nt ela/vad ja -d, nt nad ela/si/d, nad ela/ksi/d.
Lapsele saab valida nime 4 nime seast: emaema, emaisa, isaisa, isaema. Igapäevapruugiks võib kombineerida ka mehe perekonnanimega, lisades ette partikli -de (Rosa Espinozast saab Vilfredo Las Rocasega abielludes Rosa Espinoza de las Rocas). Leedu nimemall abielludes muutub –yte/ite liitest –ene’ks. Seda peeti aga diskrimineerimiseks, nii et nüüd on 5 võimalust nime võtmiseks, millest neutraalseim on nimele lisada –e lõpp. Islandis perekonnanime pole, aga on teine eesnime osis ehk isanimi. Isanimi on tema isa konkreetne eesnimi, mis ei lähe suguvõsas edasi. Islandis on olnud seadusega keelatud perekonnanime võtmine, mis võib tõenäoliselt ka praegu kehtida. Islandis on rangelt reglementeeritud eesnimede list. Haruldase nime panekuks on vaja see kõigepealt sellesse listi kanda. Ida-Slaavi nimemall on 3-osaline = perekonnanimi+eesnimi+isanimi
annaabi.ee 
